Nõmme oli sada aastat tagasi kiirelt arenev linn. Võrreldes Tallinnaga oli seal maa odavam, õhk puhtam ja elu üldse rahulikum. Kui aleviõiguste saamise ajaks 1917. aastal oli Nõmmel elanikke vaevalt 4000, siis linnaõiguste saamisel aastal 1926 juba 10 000 ning 1940. aastaks lausa 22 000. Kõik need inimesed vajasid kodu ja elamuehitus oli 1920.–1930. aastatel Nõmmel eriti intensiivne. Kuna sel ajal oli Eesti arhitektuuris funktsionalismi kõrgaeg, kerkisid mitmed silmapaistvad hooned just Nõmmele.

Nõmmele on oma meistrikäe jäädvustanud mitmed tuntud arhitektid. Kui mainida vaid mõnda tuntumat funktsionalistlikku ühepereelamut, siis võib välja tuua järgmiste arhitektide tööd: Edgar Kuusik (Nurme 40), Karl Tarvas (Kaare 6/8 / Vabaduse 95), Edgar Velbri (Õie 46), Erich Jacoby (Vabaduse pst 89). Kui niisugused villad kerkisid jõukatele tellijatele, siis keskklassi jaoks kujunes Nõmmel välja lausa omaette majatüüp, nn Nõmme maja.

Valdeku tänava saun

Täielikku nimekirja Nõmme funkvilladest on kahjuks keeruline leida, ent Nõmmel lahtiste silmadega ringi jalutades võib iga mõnekümne meetri tagant mõne arhitektuuripärli otsa komistada.

Funkarhitektuuri jalutuskäiku tasub alustada näiteks arhitekt Robert Natuse 1930.–1932. aastal loodud Valdeku tänava sauna (Valdeku 24) juurest. Natus oli oma ajastu staararhitekt. Tema omapära arhitektina tulenes sellest, et ta jäi kahe põlvkonna vahele – ta oli viimane Riias koolitust saanud, ühist balti identiteeti otsiv arhitekt, ent samas ka esimene Tallinna Tehnikumi arhitektuurieriala lõpetaja. Tal oli oma eakaaslastest kergem võtta eeskuju uhketest Saksamaa ehitistest ja kanda neid julgelt üle siinsetesse oludesse. Kõige aktiivsemalt tegutses Robert Natus Nõmmel, sest ta oli Nõmme esimene linnaarhitekt. Valdeku saun on nõmmekate jaoks tema töödest kindlasti tuntuim, ehkki saun ei tegutse selles majas juba aastakümneid. See on Natuse funktsionalistlikest majadest ehk isegi kõige õnnestunum. (Lisaks projekteeris Natus ka Nõmme turu hoone ja jõudis Nõmmele teha arvukalt eramuid – aga muidugi valmis tema projektide järgi maju ka kesklinna). 

Ajalooliselt oli selles majas E. Reime supelasutus. Ühes tiivas olid algselt 50-kohalised saunad meestele ja naistele. Teises tiivas olid mudavannid ja lamamisruumid. Lisaks olid ruumid juuksurile, arstile ning kütja korter. Tehnilises plaanis oli hoonesse lisatud ka paagid külma ja sooja vee kogumiseks. Algselt oli maja krohvimata, silikaattellistest fassaadi ilmestasid lindid. Valdeku saun töötas 1990ndate aastate alguseni. Siis seisis maja üle kümne aasta tühjana.

Endised avalikud linnasaunad on tänaseks oma algse mõtte kaotanud. 1930. aastal arhitekt Robert Natuse projekteeritud funktsionalistlik saunahoone ehitati 2006. aastal ringi üheks suuremaks ja kolmeks väiksemaks korteriks.

Teiste korterite ustele uudishimust koputama minna söandavad vähesed. Aga milline on maja seestpoolt? Tänaval seistes ei ole seda küll aru saada, ent maja rekonstrueerimise projekteerinud arhitekt Olavi Nõmmik tegi maja teises tiivas oleva suure korteri läbi kahe korruse. Natuse kavandatud maja oli esialgu kahekorruseline vaid keskosa nurgapoolses otsas. Nüüd on aga kogu maja kahekorruseline.

Kohe sealsamas naabruses asuvad mitmed Nõmme kuulsamad villad, näiteks dr Palitseri villa (Nurme 47), mis oli kasutusel ka valitsuse residentsina, ja tööstur Oskar Kersoni villa (Nurme 40). Kerson oli Nõmme üks värvikamaid mehi, kunagise Kerson & Ko Kunstsarvetehase omanik ning Kreeka aukonsul, kes rajas endale 1930ndate aastate kõige luksuslikuma eramu. Üks tihedamaid külalisi seal oli näiteks J. Laidoner. Perekond põgenes Eestist 1940. aastal. Peale seda on majas olnud lastepäevakodu, Nõmme Pioneeride Maja. Praegu asub hoones Nõmme Huvikool.

Nõmme üks uhkemaid villasid

Dr Palitseri villa on arhitekt Friedrich Herbert Wendachi looming ja riiklik arhitektuurimälestis. Wendach oli Berliinis õppinud Nõmme arhitekt, kes on projekteerinud ka näiteks Nõmme kino. Wendach tegi päris head funktsionalistlikku arhitektuuri ja oli omal ajal hinnatud arhitekt, ehkki tänased arhitektuurieksperdid teda Eesti tipparhitektide hulka lugeda ei taha.

Villa juures oli kõige peenem Eesti-aegne iluaed, mille projekt oli tellitud otse Berliini kuulsast Spätchi iluaiandist. See oli Eestis haruldane, et eramute omanikud välismaalt aiaprojekte tellisid; teadaolevalt ongi see ainus eraaia projekt, mis oli tellitud välismaalt. Omal ajal üle Euroopa kuulsa (ja kindlasti ka kalli) iluaiandi loodud aiast on praegu paraku vähe alles.

Palitser oli tuntud Tallinna tööstur, kes hukkus autoõnnetuses 1939. aasta suvel, kui oli teel Narva, et seal külastada oma äia, seebivabriku omanikku Jaan Tiitsot – nii võib lugeda Päewalehest nr 183 (10. juulil 1939). Lapsi tal ei olnud ja abikaasa oli surnud mõni aasta varem. Palitseri villat kasutas nõukogude ajal ülemnõukogu ladvik. Kuulsaid elanikke on seal olnud ka hiljem. 1998. aastal elas seal toonane välisminister ja hilisem president Toomas Hendrik Ilves; aastatel 1999–2002 oli hoone Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku pea, metropoliit Stefanuse residents; tänaseks on kõrge ja läbipaistmatu plangu taha peidetud villa Toomas Sildmäe oma.

Loomulikult jääb sinna naabrusesse ka silmapaistvaid väiksemaid eramuid, nn klassikalisi Nõmme tüüpi maju, mille esimesed omanikud nii kirevat elu ei elanud ja mille tänased omanikud ei figureeri seltskonnaajakirjades.

Mis on Nõmme maja?

See on funktsionalistlik kahekordne kahe korteriga elamu. Selliseid ehitati Nõmmele ajavahemikus 1933–1940 üle 60. Esimeseks niisuguseks on tegelikult jõukamale tellijale Edgar Velbri poolt projekteeritud Mängu 18. Hilisematel aegadel astusid tuntud arhitektide kõrvale ka linnavalitsuse ehitustehnikud-joonestajad. Viimastest on viljakaim tegija Jaan Tartland, kelle kavandite järgi ehitati Nõmmele 29 väikeste variatsioonidega tüüpmaja.

Nõmme maju kavandaski peamiselt Edgar Velbri (lisaks veel insenerid A. Jomm, J. Tartland, K. Soosaar). Nõmme tüüpi maja koosneb kahest teineteise peale paigutatud 3–5-toalisest kõigi mugavustega korterist. Maja oli enamasti lamekatusega ja astmeliselt langeva kompositsiooniga. 

Enamasti oli põhjaküljel trepikoda, siis korteriteosa ning alumisel korrusel veranda ja selle peal oleva terrassiga hooneosa. Mõnikord on trepikoda ümardatud seinaga. Tihti kasutati majade puhul ehitusmaterjalina puitu, kuid hoone tuli kindlasti krohvida, et jääks kivimaja mulje. Kuna hoone nägi välja villaliku elamuna, mis oli paigutatud pigem puutumata loodusega aeda, siis kandis see väga tugevalt funktsionalistliku arhitektuuri propageeritud elulaadi. Neid tasub vaadata näiteks aadressil Vabaduse pst 82, Ravila 22 ja Metsa 61.

Nõmme funkvillad on hinnatud kodud tänaseni ja võhiku silmale pealtnäha lihtne funkmaja Nõmmel osutub tihti mõne omaaegse kuulsa arhitekti loominguks, mille hind ületab uudiskünnise.

Kui juba seal kandis olete, siis tasub kindlasti jalutada mööda Vabaduse puiesteed välja majani number 109. Kahekorruseline villa, mille projekteeris 1930ndatel aastatel arhitekt Eugen Sacharias ja mis sai valmis 27. augustil 1940, on karmid ajad õnnelikult üle elanud ja renoveeriti aastal 2004.  Kui 350-ruutmeetrine villa mõni aasta tagasi müüki läks, oli selle hinnaks miljon eurot.

Artikli kirjutamisel oli suureks abiks Monika Eelsalu koostatud raamat “Funktsionalistlik maja. Elamu ja väike kortermaja”.

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (276)