Käin sageli õhtuti Tartu Botaanikaaias jalutamas ja alati on ka kaamera kaasas. Nii ka sellel kaunil maiõhtul.

Päike oli just-just loojumas, see andis loodusele ilusa kuldse fooni. Pildistasin tol õhtul päris palju erinevaid õisi, kuid endale meeldis just see karukellade pilt kõige rohkem. Saatsingi selle Tallinna Botaanikaaia fotokonkursile ja minu suureks üllatuseks meeldis see nii paljudele, et osutus publiku lemmikuks.

Kaunid ja katsudes mõnusalt sametised tunduvad karukellad on väga mürgised. Nad sisaldavad kardiogeenseid mürke ja oksütoksiine, mis aeglustavad inimese südame tööd.

Helje Laas (69) on fotograafiaga tegelenud kümmekond aastat ja ta pildistab peamiselt huvitavaid maastikke – eriti paeluvad teda pilved ja peegeldused veekogudel – ning taimi. Igapäevaselt töötab ta Eesti Kirjandusmuuseumis vanembibliograafina.