Seitse aastat tagasi, kui läksin õppima filmikooli operaatoriks, hakkasin tähele panema valguse liikumist ja muutumist looduses ning taipama, kuidas seda saaks kasutada oma loomingus. Tekkis obsessioon valgust jälgida igas olukorras.

Hakkasin oma lõbuks pildistama hetki, mis olid mulle kütkestavad just valguse iseloomu pärast: kuidas looduses valguskiir liigub eri suundadesse, ühelt pinnalt teisele, transportides värve, muutes selles protsessis oma kuju ja jõudu. Samuti tegin pilte filmivõtetel, kui matkiti päikesevalgust lampidega. Pildistasin filmikaadrist väljapoole jäävates suundades, kus tekkis täiesti uus, minu peas oleva filmi atmosfäär. Tihti on raske vahet teha, mis on valgustatud ja mis mitte.

See pilt on tehtud loomuliku valgusega ühel hommikul viis aastat tagasi minu magamistoas. Dialoog ja mäng iseendaga. Sellest sündis ka viimase näituse “Paralleelne kiir” idee.

Epp Kubu (1982) on vabakutseline visuaalkunstnik, filmitegija ja stsenograaf. Ta on õppinud Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis (BFM) mängufilmi operaatori erialal ja Eesti Kunstiakadeemias interdistsiplinaarseid kunste ja stsenograafiat. Kunstnikuna on ta katsetanud erinevate (ühiskonnakriitiliste) nüüdiskunsti väljunditega: kohaspetsiifilise installatsiooni, performance’i ja videokunstiga. Ta on rühmituse 10×10 meetrit liige ja algataja.