Poliitiline polariseerumine – laiade masside ja eliidi poliitiliste hoiakute kaldumine mingis küsimuses parteiliste või ideoloogilistesse vaadetega seotud äärmustesse – on Euroopas ja Ameerikas juba mõnda aega kasvav trend. Kaks eelmisel aastal märgilist sündmust, Brexit ja Donald Trumpi valimisvõit, tõid aga esiplaanile informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) rolli selles protsessis, sest mitmed valijad said valdava osa oma otsuseid kujundanud poliitilisest informatsioonist sotsiaalmeedia vahendusel.

Märkimisväärne hulk inimesi on lisaks poliitilisele eliidile selga pööramas ka peavoolumeediale ning hangivad aina suurema osa oma informatsioonist alternatiivsete internetiallikate kaudu. See trend on täheldatav nii liberaalide kui konservatiivide, nii parem- kui ka vasakpoolsete seas.

Ajalehed, ajakirjad ja televisioon moodustavad teatud mõttes avaliku foorumi, milles inimesed puutuvad kokku nende jaoks potentsiaalselt uute vaatepunktidega. Vähesed loevad kõiki päevalehtedes trükitud lugusid, aga sirvimisel saavad lugejad teadlikuks ka neist teemadest ja vaatepunktidest, mida nad sihilikult poleks üles otsinud. Sama kehtib ka uudistesaadete puhul. Kuna valiku teemade vahel teevad toimetajad ja kirjutajad, siis oli kuni interneti laialdase levikuni meedia eliidil märkimisväärne võim kujundada ühiskonnas käibivaid ideoloogiaid oma vaatepunktidest ja eelistustest lähtuvalt.

Oliver Laas

Oliver Laas on Tallinna Ülikooli, Humanitaarteaduste instituudi filosoofia külalislektor. Eesti Kunstiakadeemia, Vabade kunstide teaduskonna, graafika õppetooli dotsent ja nooremteadur. Estonian Business Schooli, turunduse ja kommunikatsiooni õppetooli filosoofia külalislektor. Loe artikleid (8)