Juba kaheksandat korda tuleb sel suvel hulk inimesi Paidesse Arvamusfestivalile. Nad tulevad kallil puhkuse ajal mõtlema, kuulama ja kõnelema. Sellegipoolest liigub festivali kohta palju eelarvamusi ja müüte. Usun, et on inimesi, kes pole festivalil käinud, kuid arvavad end siiski teadvat, kuidas kõik on.
Arvamusfestival on piiratud seltskonna üritus
Võib öelda, et see on tõsi ainult niivõrd, kui ootame ideekorjesse läbikaalutud ja -mõeldud ideid, mis kaasaks eri vaatenurki ja oleks huvitavalt ettevalmistatud. Jah, muidugi juhtub ka seda, et need, kes varem ideid esitanud on, oskavad järgmisel korral paremini valmistuda. See pole aga koht, kus morjenduda ja nukralt pingile jääda. Võta ühendust nendega, keda varem esinemas oled näinud; küsi abi sõpradelt, pange pead kokku ja esitage enda ideepüstitus! Meie eesmärk on sisuliselt hea festival.
Festival on peamiselt poliitiline ja intriige täis
Kas tead, miks selline mulje jääda võib? Sest meedia armastab kajastada poliitikat (eriti suvise uudistemõõna ajal) ning loomulikult on näiteks erakonna esimeeste debatil ka küllalt uudisväärtust. See on arusaadav.
Tegelikult on teemaalasid palju-palju rohkem ja koha peal on pilt kordades mitmekesisisem. Meil on teemasid teadusest kliimani, tulevikumajandusest digitarkuseni, ning peamiselt on arutlejateks just spetsialistid ja teemaga igapäevaselt kokkupuutuvad inimesed. Selle aasta festivali katusmõte on Põhiseaduse sajanda sünnipäeva auks inimese põhiõigused ja –vabadused.
See on koht täiskasvanutele
Kindlasti mitte. Tegelikult toimub juunis juba kolmandat korda eelarvamusfestival, mida sel aastal korraldame koostöös Justiitsministeeriumiga, kuhu ootame justnimelt noori rääkima neile olulistel teemadel. Arvamusfestivalil on alati olnud ka eraldi nii noorte- kui lasteala koos rikkaliku programmiga, millest ei puudu ei mängulised tegevused ega arutelud.
Tänapäeva noored on ühiskondlikes teemades nii teadlikud, et festival ei käi neile kindlasti üle jõu. Näiteks 2019. aastal korraldasid koolinoortest Fridays for Future Eesti eestvedajad kliimadialoogi Eesti presidendiga. Tehke järgi!
Kõik arutelud on mõeldud ainult eestlastele
Ei ole, kuid see on ehk koht, kus endale veidi tuhka pähe raputada. 2019. aastal toimus kümme arutelu inglise keeles, kuid on tõsi, et venekeelseid arutelusid oli eelmisel aastal vähevõitu. 2020. aastaks oleme selles suunas teinud rohkem tööd ning on hea tõdeda, et ideekorjesse on laekunud juba rohkem ingliskeelseid arutelusid, kui 2019. aastal kokku. Kindlasti ootame neid veel ning töötame samuti venekeelt kõneleva elanikkonna kaasamise suunas.
Festival on oma aja ära elanud
Aasta tagasi Arvamusfestivali eel kirjutas Eesti Päevaleht oma juhtkirjas, et peaksime “jalga puhkama”. Me ei võtnud seda soovitust kuulda. Igal aastal küsitakse, et miks peab kokku tulema ja “arvama”? Sest muutused arutelu- ja suhtluskultuuris ei teki üleöö. Nad ei teki ilmselt ka kaheksa aastaga.
Meie pakume muutustele platvormi ja kasvulava.
Usume korraldusmeeskonnaga, et inimesed vajavad silmsidet ja päris dialooge. Järjest enam on olulised vestlused reaalajas, ruum arukaks mõttevahetuseks ning ootamatuteks ja inspireerivateks kohtumisteks, et oma riiki ja ühiskonda paremaks muuta. Soovime, et Arvamusfestival õpetaks järjepidevalt, ilma jalga puhkamata, kuidas olla avatud, ligipääsetav, teineteist päriselt austav ja kuidas hinnata arukat ning faktipõhist arutelu. Tibusid loeme võib-olla alles 25 aasta pärast.
***
Ideekorje
Iga aastaga on Eesti inimesed, ettevõtted ja organisatsioonid ideekorjesse esitanud üha läbimõeldudumaid teemasid, üha rohkem inimesi ja organisatsioone on valmis osalema arutelude ettevalmistuses ja korraldamises ning mis veelgi olulisem – igal aastal külastab kahepäevalist festivali ligi 10 000 inimest.
Veel on võimalus muuta augustikuud veelgi paremaks! Festivali ideekorje on avatud 29. veebruari südaööni. Esita idee siin: ideekorje Arvamusfestival toimub 14-15. augustini, rohkem infot siit.
Kaspar Tammist 2020. aasta Arvamusfestivali eestvedaja ja põline paidekas, kes on olnud erinevates rollides Arvamusfestivaliga seotud selle loomisest alates. Hetkel on ta Paide Linnavolikogu liige ning aastaid töötanud Järvamaa Arenduskeskuses vabaühenduste nõustajana.
