Põgene talvisest Tallinnast mahedama kliimaga Portosse, kus kohe-kohe hakkavad puud õide puhkema. Veebruari teisest poolest alates saab nautida mandlipuude, magnooliate ja pirnipuude õite ilu. Vahepeal jahmatab ootamatult vihmasabin, aga loodus ju vajab tärkamiseks vett. Päikese käes võib temperatuur kohati suisa suvise mõõdu välja anda.
Portot ühendab Tallinnaga kolm asja: mõlemad on olnud Euroopa kultuuripealinnad (Porto aastal 2001), ühine on UNESCO kaitse all olemine ja viimaseks sarnasuseks on asend mere embuses.
Kui veel väga norides sarnasusi otsida, siis Portos on samuti trammiga mõnus linnas seigelda ja vanalinn on piisavalt kompaktne jalgsi ringi liikumiseks.
Baixa linnaosa – Porto postkaart
Selles on kohalike saginat, hipsterlikku tunnetust ja ajaloolist hõngu. Baixa krooniks on Clerigos kirik koos vibaliku kellatorniga. Lello raamatupoodi ei ole võimalik nagu mees tänavalt lihtsalt niisama sisse marssida, kõigepealt peab teistpool teed paiknevast piletiputkast raha eest pääsme lunastama.
Raamatutesse Lellos süveneda ei maksaks, pigem puuri silmadega interjööri ja ürita välja nuputada, mis pidi poeomaniku peas toimuma kui ta sellise keeruliste puitnikerdustega sisekujunduse raamatute taustaks teha lasi.

Kohe kõrvalt leiad A vida Portuguesa poe. See on meie Tali disainipoe moodi asutus. Mitmel korrusel on väga omapärasel moel kokku kogutud kõik Portugali vähegi intelligentsemad suveniirivalikud.
Väljudes mine üle tee Passeio dos Clerigos kaubamajja. Selle vägagi kallite brändide passaaži parim osa on maja katusel paiknev roheala. Seal saab murul päikest võtta, lebotada mõnel mõnusal toolil oliivipuid ja kirikuvaadet jõllitades või nautida tapaseid (petiscos) ja kokteile Base nimelisel terrassil. Soojal õhtul käib pidu kaheni, edasi saab kohalikega siirduda mõnda kauem avatud hipsterbaari.
Kohe lähedal kõrvaltänavas asub Honorato Clerigos – burksipleiss miljoni käsitöödžinniga. Käsitööburgerivalik on pea sama imposantne kui džinni oma. Päiksepüüdjate jaoks on mõned lauad maja ees õues.
Matosinhos – lisaks suurimale rannaribale, kivide peal pulbitsevatele laineharjadele ja üüratule ostukeskusele on Matosinhose põhitrumbiks elaval tulel grillitud sardiinid ja värske kala. Piirkonna restoranid on pigem tuntud oma vanaema-pani-kalad-restile grillima stiilis lähenemise poolest.
Rõhk ei ole välisel, loeb ainult ehe värske kala maitse.

Ilusa ilmaga saad istuda odava kiletelgi katuse all ja hingata nonstop sisse mere lõhna vaheldumisi grillisuitsuga. Külmemal õhtul mine sisse näiteks Tito II-te ja pliis ära oota midagi fänsit ei interjöörilt ega teeninduselt. Hinnasilt on koha kõige sõbralikum pool.
Kel soov ennast mereelukate poolt poputada lasta vähe nooblimas õhkkonnas, siis vali A Marisqueira de Matosinhos valgete linadega ja üüratu mereannivalikuga. Moodsama ambienssi ja fine diningu armastajate jaoks on Casa de Cha da Boa Nova. Meri on käega katsuda ja pidev lainemöll söögi taustaks silme all. Tegemist on chef Rui Paula autoriköögiga, Kokkade ja teenindajate arvukas armee toob lauda visuaalselt ja maitselt üllatavaid arvukaid loomepalu mere teemal.
Tagasiteel linna lase taksol end maha lasta Foz do Douros. Tee väike jalutuskäik rannateel või istu maha mõnda chill-out sohvabaari. Soovitan Praya do Foz baari. Mina võtsin kingad jalast, tegin varbad liivaseks, leotasin pahkluid soolvees ja lõpuks loputasin päeva ülevalt mullitava Portugali vahuveiniga alla.
Alternatiivina vaata üle öine tuledesäras linnavaade, mis avaneb Zenith lounge’ist. Katuseterrassil on oma valgustatud bassein ja kokteilibaar. Kõik see asub muidu ilmetus moodsa kasti stiilis hotellis nimega Ipanema Park.
Järgmine hommik – turule
Bolhão turg annab aimu lõunamaa manjaanast. Turg on suures osas kohalike poolt maha jäetud, kuna sinna ei saa autoga juurde sõita. Olemas on nii juurviljad, kala, vorstid kui turistilõksu korgipuust suveniirid. Kõikjal hakkab silma mustus ja korrapäratus, mis kohati annab suisa Aafrika mõõdu välja. Kohapealseid söögilahvkasid pole Euroopa Liidu tervisekaitse hiljuti oma normidega kiusamas käinud.

Oled turujärgselt väga lähedal Santa Catarina shoppingutänavale. Lase silmal puhata sinise taeva taustal eriti sinisena mõjuval Santa Catarina kabelil. Kui sinivalgete kahhelkivide doos ei ole veel piisav, saad azulejo täislaksu kätte São Bento raudteejaamas.
Šoppinguvihkajad võiksid külastada kohvikuid või mõnd head jäätisekohta. Porto on vägagi kohviusku, seda eelkõige tänu Brasiiliale. Kohvipaus on kohalike jaoks püha ja kohvi kvaliteet väga tähtis.
Kohvihulludele on kohustuslikud ajalooline 1921. aastal asutatud Café Majestic Prantsuse Belle-Epoque ajastust inspireeritud interjööriga või Café Guarany.
Mõlemad kuuluvad samale perele. Esimene oli algselt eelkõige tuntud oma poliitiliste debattide poolest, teises tegutses oma orkester. Café Guarany seinu kaunistavad Amazonase vihmametsade hõimude traditsionaalsete kehakatete ja rituaalsete kaunistuste joonised.
Järgmiseks võiks ette võtta suured kirikud. Vanimad neist pärinevad 14. sajandist. Mäest alla minnes jõuad Sé katedraali. Sao Fransisco kirik peidab endas hullult kulda ja karda.
Casa da Musica külastus on moodsa arhitektuuri sõbra kohustuslik programm. Rem Koolhaasi projekteeritud maja pidi esialgu olema ühe hollandi perekonna eramu. Kultuuripealinna projekti käigus kujunes sellest hoopis avalik hoone, mida vanema generatsiooni esindajad alguses kuidagi omaks ei tahtnud võtta. Nüüd on see üks Porto sümbolitest, kus pidevalt igasugu põnevaid muusikasündmusi korraldatakse.
Portos ei saa pordist üle ega ümber
Jaluta Porto nõlvadest allapoole Vila Nova di Gaia suunas. Varsti avaneb majade vahelt vaade Douro jõele ja Gustave Eiffeli poolt planeeritud Dom Luis metallsillale. Mine jala üle silla Cais de Gaia kaldapealsele.
Seal paiknevad enamike kuulsate pordimajade laagerduskeldrid. Tuurid on turistikad, mõned kohustusliku giidiga, mõned näitavad filmi või annavad audiogiidi keldrisse kaasa. Pordimajade nimed on kõik inglise ja hollandi perekonnanimed.
Külastada tasuks vähemalt paari asutust, et saada pilt ette eri pordimajade pordivalmistamise filosoofiast. Kes vähegi viitsib võib rühkida mäest üles Taylorsi juurde. Sealne vaade üle pordimajade katuste ja teispool jõge värvilistele Ribeira majafassaadidele on linna parim. Ka nende tawny-stiilis vanade portide kohta saab samu omadussõnu kasutada. Lõunat söö Taylorsi restoranis või naudi hilisemaid päikseloojangujooke kõrvalmajas Yeatmani hotelli terrassil.
Suurema veinihuvi korral võtaksin ühe terve päeva portveini jaoks.
Sõidaks rongiga või rendiautoga Douro jõe oru kallast mööda üles portveini viinamarjadekasvatuse piirkonda. Pooleteise kuni kahe tunnine sulnis teekond kulgeb mööda käänlevaid teid. See on maailma üks vaieldamatult kauneim veinipiirkond. Järsud nõlvad, iidsed terrassaiad ja kilomeetrite viisi puhast loodust võtab esmakohtumisel hingetuks.
Soovitan kindlasti sisemaale minnes valida raskem kiirteid vältiv teekond, tagasiteel saab kiirteel pedaalivajutamisele keskenduda. Siinsetes kuulsates Quintades tehakse nii portveini kui ilma kanget kraami lisamata samadest marjadest tavaveine.
Suurem keskus on Regua linnake, kus hulgaliselt söögikohti ja vaatamisväärsuseks kohalik ilutrepp. Väiksema küla Pinhao raudteejaam oma azulejodega on kohe kindlasti vaatamist väärt. Üle tee ja veidi edasi minnes leiad majaderivis ääretult autentse lihapoe. Pinhaost saab minna tunnikeseks või paariks portveinivaatide vedamise paadiga jõele. Jõepinnalt ülespool avanev vaade on jälle teistsugune perspektiiv viinamarjapõldude suunas.
Teine võimalus lisapäeva veetmiseks on sõita tunnike kaardil allapoole suunas Portugali Veneetsiana tuntud Aveiro väikelinna. Sealne aktiivne kalaturg annab võimaluse maitsta värskeid mereande, ikka juhul kui te Portos neist küllastust pole saada jõudnud. Laguuni kanalit mööda võib sõita Costa Nova randa, juhul kui ilm ikka väga ilusaks keerab.