Viis aastat tagasi vaatasime eesti keele tunnis videot Amazoni laost, kus hiiglaslikes heledatest saalides askeldavate robotite kõrval olid mõned üksikud inimesed. Nähtust pidid õpilased kirjutama lühikese kirjeldava teksti. Rääkisin klassile ka uudisest, et tehisintellekt oli disaininud ühe vaheseina reisilennukile ja teinud seda inimesest paremini. Siis küsis üks poistest, kas robotid hakkavad ka autosid disainima. Minu jaatava vastuse peale kõlas üle klassi meeleheitlik hüüe: “Ja mina tahan saada autodisaineriks.”
Püüdsin oma mõtlematu vastuse mõju leevendada, aga vaevalt see mul päris õnnestus. Siis sain oma esimese õppetunni – ära kollita lapsi. Ära hirmuta neid kliimakatastroofiga, ära hirmuta neid sõjaga, sest seda küsivad nad viimasel ajal kõige rohkem: kas sõda tuleb?