Kuigi väljas on sombune “talv”, mis kuidagi ei taha meenutada käesolevat jõuluaega, saab hea muusikaga nukrat meeleolu kiiresti parandada. Ei, ei. Ma ei kutsu sind kuulama järjekordset versiooni laulust “Aisakell”, aga kas oled kuulnud nime Dee Dee Bridgewater? Ma loodan, et oled, sest ta on kevadise Jazzkaare üks peaesineja ning muuhulgas on ta ka hiljuti maailma olulisimas jazziajakirjas DownBeat ilmunud edetabelis üks hinnatumaid naislauljaid. Kui see sinu jaoks uus nimi, siis trüki Spotifysse Dee Dee Bridgewater, vali ta viimane album “Memphis… Yes, I’m Ready” ja tee tutvust!
Pean tunnistama, et kuigi olen varem paari ta lugu kuulnud, siis üheski mu enda listis teda polnud, kuni sai selgeks, et kevadel on meil õnn võõrustada just teda. Nii ma siis sisustasin mitu pikka jalutuskäiku koeraga just Dee Dee muusikaga. Kevadel 70. sünnipäeva tähistav Dee Dee Bridgewater on kõike muud kui ühekülgne muusik. Oma pika karjääri jooksul on ta jõudnud nii Broadway lavadele, osalenud kollektiivides R&B-st popini ning saanud isegi ettepaneku tegeleda tõsisemalt edasi klassikalise lauluga. Selle karusselli sees on ta võitnud Grammy auhindu ning saanud lugematu arvu erinevaid nominatsioone. Kuigi tema ampluaa on olnud väga lai, siis suurimad tunnustused on saanud siiski teosed, mis on olnud pühendatud jazzi suurkujudele.
Armastatud laulud Dee Dee kuues
Esimese Grammy teenis ta 1997. aastal albumiga “Dear Ella”, mis oli pühendatud aasta varem meie seast lahkunud ja paljude lemmiku Ella Fitzgeraldi muusikale. Teise Grammy võitis Bridgewater albumiga “Eleanora Fagan (1915–1959): To Billie with Love from Dee Dee Bridgewater”, mis nagu nimigi ütleb, oli kummardus Billie Holidayle. Nii võib väita, et Dee Dee armastus legendide muusika vastu on suur. Mõlemal albumil on alles jäänud armastatud lugudele omased elemendid, kuid kahtlemata tasub tähele panna põnevaid lahendusi, mis lisavad tuntud meloodiatele nauditava lisakihi.
Kui sa pole kindel, kas sooviksid veeta õhtu Ella või Billie muusikaga Dee Dee esitluses, siis võid lasta end kanda hoopis Memphisesse. Seal saavad tänu Dee Deele kokku B. B. Kingi poolt hitiks lauldud “The Thrill is Gone”, Ann Peeblesi “I Can’t Stand the Rain”, Elvis Presley surematu, üks aegade parimaks lauluks valitud “Don’t Be Cruel” ja mitmed teised laulud, mida sa kindlasti kaasa tahaksid ümiseda. Lisa sinna tuntud laulude juurde veel võimas vokaal ja üllatavad arranžeeringud ning saadki jõuluks “Aisakella” välja vahetada.
Viimase albumiga viib Dee Dee Bridgewater meid tagasi oma lapsepõlve. Ta kasvas üles Memphises ja kuigi ühel hetkel koliti sealt ära, jäid lapsena raadiost kuuldud helid Bridgewaterit saatma kogu tema karjääriks.
Ta on öelnud, et oma viimase albumi tegi ta iseendale. Seega leiab plaadilt kõik laulud, millel on tema enda jaoks tähendus ning mis on teda aastate lõikes saatnud.
Seda, et ta on albumi tegemist nautinud, on tunda igas loos. Raske on mitte lasta end nendel mahedatel helidel kaasa viia. Nii võibki märkamatult mööduda terve tund jalutuskäigul koeraga pimedatel tänavatel. Muide, tänavad ei tundugi selle muusikaga enam nii pimedad ning Dee Dee Bridgewater on ka n-ö koera-inimene! Ka Eestisse on ta tulemas koos oma neljajalgse sõbraga.
Seiklused maailmas ja kodune Memphis
Bridgewater esineb kevadel Eestis teist korda, kuid peaaegu oleks ta meie jazzisõpradeni jõudnud juba 50 aastat tagasi. Nimelt tuuritas ta 1969. aastal Illinoisi Ülikooli big band‘iga Nõukogude Liidus. Esineti nii Moskvas, Kiievis kui ka Peterburis. Seiklusi on Bridgewateri ellu mahtunud veelgi ja kindlasti kumavad need läbi ka tema muusikas. Näiteks kolis ta 1986. aastal Pariisi, millest ta oli unistanud juba väikese lapsena. Seal kohtus ta Ray Charlesiga, kellega koos salvestati lugu “Precious Thing”.
Tulles tagasi viimase albumi “Memphis… Yes, I’m Ready” juurde, tahab Bridgewater tutvustada just Memphise soul-muusikat, mis on tema sõnul sealsest R&B traditsioonist tunduvalt vähem tähelepanu saanud, kuid vääriks seda igati. Nii on kõik muusikud, kelle panust albumil kuulda saab, pärit samuti sellest linnast. Bridgewaterit seob selle linnaga aga veelgi rohkem kui ainult lapsepõlv ja muusika. Sealt sai alguse ka tema soov aidata neid, kellele on vähem antud. Ülikooli ajal töötas ta terve ühe semestri toiduprogrammi heaks, mis pakkus süüa vaesuses kannatavatele lastele. Alates 1990. aastast on ta ÜRO toidu- ja põllumajanduse hea tahte saadik.
Ma loodan, et selle lühikese tutvustuse lõpuks on Dee Dee jõudnud ka sinu muusikalisti ning hakkad samasuguse kärsitusega lisaks kevadisele soojale ootama ka 21. aprilli. Seniks – pane peale Dee Dee esituses meister Ottis Reddingu “Try a Little Tenderness”, haara tass teed ja trotsi mõnusa muusika saatel kogu jõulustressi!
Vaata ka:
Artikli autor Anna Lindpere on kultuuri- ja muusikahuviline.
Rubriik “Jazzkaare fookuses” on ajakirja Edasi ja Jazzkaare koostööprojekt, kus tutvustame ja arutleme maailma ja Eesti jazzmuusika trendide üle ning võtame luubi alla põnevad valdkonda puudutavad jazziteemad ja esinejad.
