Viimase mõne aasta sees kasvas meedias märgatavalt tehisintellektiga seotud märksõnade esinemissagedus. Sellest võis järeldada masinarukuse peatset saabumist. Võrreldes veel mõne aasta taguse ajaga on tehisintellekti vallas tõesti mõndagi juhtunud. Selle erineva tõhususega rakendamine on tunginud paljudesse valdkondadesse, millele ei söandatud varem mõeldagi.
Artikkel on varem avaldatud ERRi portaalis Novaator.
Paljud kannavad tehisintellekti võimekust juba taskutelefoniga kaasas. Mõne teenuse kasutamisel ei aimatagi, et selle sisu rajaneb samuti masinõppel, mõtlemise masinalgoritmidel jne. Ega vist teki ka enam vaidlusi, millal tehisintellekt saabub, sest teemalt on kadunud müstilisuse aura ja see on muutunud sedavõrd argiseks.
Võib-olla on veel vara reageerida, aga igaks juhuks ja uusi põnevaid vaidlusi toitva suure potentsiaaliga tähelepanekuna on sellel aastal vähemalt kaks olulist IT-valdkonna tegelast käsitlenud seoses tehisintellektiga kommunismile viitavaid kontseptsioone. Miks mitte siis vaielda teemal, kas tehnoloogia areng viib inimkonna kunagise kõikide vajadusi rahuldava majanduskorralduseni?
Kevadel algatas IT-maailmas kõrgelt tunnustatud investor ja visionäär Sam Altman piiratud kasumlikkusega ettevõtte mudeli arendamise teema. Räniorgu kogunenud uue ajastu kullapalaviku tegelastelt oleks oodanud ideid kasumi maksimeerimisest. Altman näeb kaugemale ja hoiatab, et kuna kasumi maksimeerimisele orienteeritud ettevõtted kahjustavad elu üldisemalt, kaob rikkuselt mõte. Teine iseseisev oht seostub uue võimeka tehnoloogia koondumisega väheste ja juba niigi rikaste kätte.
Seetõttu pole taoline väikese ostujõuga enamuse elukorraldus isegi rikastele kasulik. Järelikult on käes aeg otsida ärimudeleid, kus kapitalistlik kasum on tasakaalus sotsiaalse vastutusega.
Teine IT-maailma kuulus tegelane Peter Thiel esines konservatiivses mõttekojas ettekandega arvutiajastu lõpust. Novembri keskele jäänud kolmveerandtunnise ettekande lõpu poole peatus edukas IT-investor tehisintellekti ja suurandmete teemal. Ta sidus kokku andmeid koguva ühiskonna ja neid andmeid analüüsiva ning enamasti tsentraalse arvuti. Tsentraalse selles mõttes, et masin kuulub kellelegi ja neid tegelasi on vähe.
Mõtte selgitamiseks võrdles Thiel olukorda “Sõrmuste isanda” lugudest tuntud Sauroni silmaga, mis jälgib kõrgelt kogu maailma. Erilist tähelepanu pöörab see teda ohustavatele signaalidele. Sauroni silm jälgib kõiki ja igal pool, kus nad ka ei viibiks, märkis Thiel ja lisas küsimuse vormis: miks me ei võiks nimetada tehisintellekti kommunistlikuks? Vähemalt selleks, et näha asju ka mõnest teisest küljest.
Olgu nüüd meenutatud, et Sam Altman asus juhtima tehisintellekti võimalusi maailmaga jagavat organisatsiooni Open AI, et kasvatada üheskoos võimekust kõigi vajaduste rahuldamiseks. Seda võib tõlgendada kommunistlikuna või vähemalt kaugele arenenud sotsialismina.
Peter Thiel näeb tehisintellekti kommunismina vangilaagri valvuri rollis.
Ainuke kommunistliku majanduse korraldamise kogemus pärineb riikidest, kus võim tsentraliseeriti kodanikeülese kontrolli abil väheste kätte. Nähtust nimetati kommunismitondiks, mille saabumist Ühendriikidesse püüti iga hinna eest tõrjuda.
Thiel märkis kommunismitondi argumendi toetuseks, et kuna Hiina riik armastab tehisintellekti, siis on tegemist selgelt kommunistliku nähtusega. Ta läks koguni nii kaugele, et nimetas tehisintellekti leninistlikuks. Vaevalt et ta ise teab ja kuulajaskond mõistab, mida leninism täpsemalt tähendab. Tema kasutas võigast nime lihtsalt õudustunde suurendamiseks.
Thieli tehisintellektil põhineva kommunismiga hirmutamine oleks mõistetav juhul, kui ta ise ei tegeleks tehisintellekti arendamisega. Ometi oli tema asutamas suurandmete analüüsimise firmat Palantir, mis koondab enda kätte USA ametkondade poolt elanike kohta kogutud andmeid, et nõustada muu hulgas politseid probleemsete isikute tuvastamisel.
Kes soovib, võib kasutada näideteks toodud väiteid sõpradega diskuteerimiseks. Suuremas pildis tasub aga jälgida kommunismile viitavate sõnumite esinemissagedust. Mitte hirmu ega optimismi üleskütmiseks, vaid kapitalismijärgsele majandusmudelile osutavate vihjete kogumiseks.
Suure tõenäosusega muudab tehisintellekti rakendamine sõltumata selle edukusest ja ebaõnnest senise majandamise aluseid. Nii Altmani kui ka Thieli polaarsed vaated on alles esimesed märgid tõsisemaks muutuvast diskussioonist.
