Novembrikaamos on nagu vari, mis võib ruttu oma raskusega masendada. Ent kui lasta endal halli aega tunnetada läbi muusika, on lootust seda tooni uutes varjundites kogeda. Kodumaine “Novembri” film on alati teine variant, millega tuju uutesse toonidesse tõsta. Aga meie fookuseks siin on muusika. Ilusaid ja puhtaid toone andev muusika. Sarnaste märksõnadega on tikitud sellekuise rubriigi peaosalised An-Marlen ja reket oma loominguga.
An-Marlen püüdis mu pilku pärast seda, kui tema uus lugu “Orange Sky” mu teisi meeli kütkestas. Õhuline ja kaunis vokaal, puhas kõla. Võib öelda, et uus noor artist, kes tõlgendab R&B-d moodsas võtmes ja annab kindlasti žanrile lisaväärtust. Värskusega on selline asi, see tabab sind ootamatult, järsku, sinu meeled muutuvad erksaks ja sensatsioon on hetkega tuntav. Nii on An-Marleni hääle ja looga. Kusjuures, millegi uue ja meeldiva kogemisega kaasneb justkui vana ja väsinud kihi lahustumine enesetundes. Kisub sentimentaalseks, aga no tõesti, miski uus annab lootust, et ikka veel on võimalik kogeda seda avastamise ja sekundiga äratundmise tunnet. Mõnus, et on olemas autorid, millegi esteetilise loojad, tänu kellele see meiega juhtuda saab.
Reket on reket. Nimi väga pikka lisatutvustust vast ei vaja. Mees, kelle luuleline mõte liugleb enesekindlalt ja rahulikult, omakorda mõjuval biidil. Muusik, kes sõitmas justkui tavaliseks saanud tempoga: 1 aasta & 1 album. Kuu esimesel päeval ilmunud uus album “Kulutuli” omandas Eesti muusika digiedetabelis leegina põhimõtteliselt sama palju kohti kui albumil lugusid. Tõmbaski tähelepanu käima, nagu oodatud, kulutulena. Leek aga ei kustu – muusika kestab, sest sisu kannab ja lood jäävad vankumatult publiku kõrvu, hinge ja tantsuplatsil pöörlevate puusadega kehadesse püsima. Järjekordselt.
Teie ees, teineteise muusikas(t) An-Marlen ja reket, kelle fookuses olevad lood ilmusid sünkroonis ühel ja samal päeval, 1. novembril.
Reket An-Marlenist: “Vahva, kui juhtub, et ühel päeval saadavad kolm eri inimest mulle ühe laulu lingi, ning lisatakse sõnad “Sa pead seda kuulama!””
“Ma olen Eestis loodud ingliskeelse muusika suhtes pigem väga skeptiline, sest just lauldes tekib meil selline spetsiifiline aktsent, et ma pigem kuulaks hoopis vaikust. Tore, et nooremal generatsioonil on skillid piisavalt head ning An-Marlenil sõnade ning ingliskeelse S-tähe hääldamisega probleeme ei ole. Loodan vaid, et ta ei jää n-ö ühe laulu lauljaks ja kütab sama värsket mussi ka edasi teha,” kirjeldab reket uut artisti kohalikus R&B skeenes.
“Esiteks võlus mind selle loo juures gruuv ja muidugi ka visuaal. Arusaadavalt läbimõeldud kunstiline suund, koreograafia ja rõõmsad ning tuttavad näod andsid edasi väga värske vaibi. See lugu meenutab mulle paljuski Soulectioni saateid. (Kuula näiteks artiste Mr. Carmack, Kehlan, Ta-ku.) Ühtepidi on see laul isiklik ja haavata laskev. Teistpidi aga just vahetu ja ennast mitte liiga tõsiselt võttev. Seda nooruse naiivsust pole keeruline artistile andeks anda, sest tunda on, et sellele ka pretendeeritakse. Kui ma selle laulu täna ise peaksin kirjutama, siis kasutaksin umbes poole vähem sõnu ning laseks instrumentaalile lindistada juurde mõned live-instrumendid, et lisada dünaamikat ja panna lugu veel eriliselt kõlama,” mõtestab reket lahti An-Marleni lugu.
An-Marlen reketist: “Ta oskab hetki väga ilusti sõnadesse panna ja ma väga hindan tema siirast, natuke toorest ja ausat loomingut.”
“Esimest korda puudutas reket mind oma muusikaga, kui kuulsin tema lugu ‘’Musta Luige Teooria’’. Minu armas sõbranna tegi sellele loole muusikavideo, mis üheskoos väga liigutasid mind. Reket kuulub nende Eesti räpparite hulka, kelle loomingus leidub ka mingi sügavam mõte. Usun, et muusika võlu on kogeda läbi loo kellegi teise tundeid ja mõtteid. Tomi mõtted puudutavad mind ja mu hinge. Väga hindan reketit ka selle pärast, et ta on nii paljudele noortele artistidele tuult tiibadesse puhunud ja nendega koos muusikat loonud. Temalt on teksti kirjutamise kohta nii palju ilusat õppida. Lisaks meeldib mulle väga tema kunstiline pool, kui asi puudutab tema muusikavideoid ja plaatide kujundust. Kõige lemmikum nii loo kui ka video poolest on kindlasti “11:11″,” tunnustab An-Marlen reketit andeka artistina ja omaduse eest noori muusikuid esile tõsta.
“Reketi uuelt albumilt “Kulutuli” on mu lemmik kindlasti plaadi viimane lugu – “Ülespoole”. Ma naudin väga reketi häält, see paneb kuulama. Mulle meeldib tema oskus oma muusikas jutustada isiklikku lugu. Ma olen mitu aastat enda loomingut hinnanud liiga kriitilise pilguga ja seetõttu selle pigem jagamata jätnud ning sahtlisse pannud. Eelmise suve alguses otsustasin, et nüüd on aeg. Mis ikka juhtuda saab. Ja laul “Ülespoole” oli minu jaoks täpselt see, mida ma vajasin. Meie elus tuleb tahes-tahtmata tagasilööke ja nagu öeldakse, pole head ilma halvata. Iseasi on see, mida me selle halvaga peale hakkame. Nagu Tom oma loos ütles: “Häbi pole kukkuda, vaid sinna lamama jääda”, ja ma arvan, et need on sõnad, mida meil kõigil on vahel kuulda vaja. Minule andis see lugu jõudu. See on just selline lugu, mida sa igal hommikul esimese asjana kuulad, et mäletada, kuhu suunas sa liigud – ikka ja alati ülespoole. Kui ma oleksin selle loo ise kirjutanud, siis teaksin, et liigun elus õiges suunas. Live-esituses tahaksin seda lugu küll väga kuulda! Kui ma oleksin reket, esitaksin seda bändiga – bass, trumm, klaver ja kitarr. Ja ise tahaksin seista esireas, paneksin silmad kinni ja laseksin ülespoole liikumise jõul ennast hoida,” uurib An-Marlen reketi loo kihte.
Vice versa on Edasi rubriik, kus artistid kirjeldavad vastastikku teineteise muusikat.