Me kõik tuleme kusagilt ja läheme kuhugi. Sellesuvisel laulupeol kõlas mõte, et järgnevus kohustab. Meie ees kõndijate pärandatut edasi viima ja tulevikule mõeldes vastutustundlikult elama. Kõige esimeses järjekorras saab seda mõtet edasi kanda oma sugupuus. Isalt pojale, emalt tütrele, muidugi ka sugude mõttes ristpistes. Võtaksin täna rääkida meeste asjast, sugupõlvede kaupa, nii rõõmustavast kui ka kurvastavast.

Öeldakse, et isa avab lapse tee maailma. Tema kohalolek, see esialgu vaid aimatav kolmas, tähistab teistsugust olemist, emaga võrreldes. Kui ema on hoolitsev, toitev, ettevaatlik, lohutav, siis isa on uudne, põnev, ettevõtlik ja rohkem väljapoole suunatud. Isa toob põnnile ka piirid ehk psüühika arengule ülivajaliku reaalsuse. See toob alati kaasa pettumusi, isegi tõsist frustratsiooni, kuid on inimeste jagatud maailmas toimetulekuks hädavajalik n-ö sisemine positsioon.

Hannes Kuhlbach

Hannes Kuhlbach on kliiniline psühholoog. Tegusa elu jooksul on ta olnud erinevates ametites kinnisvaramaailmas, suhtekorralduses ja panganduses. “Kõiges, mida saab nimetada äriks, on sügav inimlik ja isiklik pool ning just see aspekt huvitabki mind oma tänastes tegevustes. Omades oma töös privileegi näha sügavale inimeste eludesse ja sisemaailma, äratab see ka endas varjatud tundeid ja mõtteid. Neid ongi heameel üldistatud ja põimitud kujul Edasi veergudel avatud ja mõtelda armastavale lugejale edastada." Loe artikleid (67)