Disainer Kadri Kruusi podcast’i “Ilusatest asjadest” külaliseks on äsja moeauhinna Hõbenõel võitnud Eve Hanson. Eve töötab näiliselt kõige glamuursemas vallas – moealal. Ometi on tema loominguliseks eneseväljenduseks argised rõivad väikeste vimkadega.
Mõtteid vestlusest:
- EKA õpingute ajast on palju eredaid mälestusi. Riias käigud, Londonis käik, moenädalad, peod, üritused – kõik oli äge ja eriti tol ajal, 90ndatel. Peod ei olnud ka ainult peod, vaid pigem loomingulised koosviibimised, kus tekkis lahedaid kokkupuutepunkte ja ideid teiste erialade õpilastega. Kogu aeg midagi toimus!
Eve Hanson. | Foto: Erlend Štaub Pärast ülikooli pidasime koos Anu Lensmentiga ateljeed. Tookord ei olnud brändi tegemine moes nagu tänapäeval, pigem hajus toimetamine. Lõpuks sain aru, et ma ei ela sellest enam ära. Ma rohkem jooksen ringi kui reaalselt teen midagi. Tegelikult olin ma ringijooksmisest kinni jooksnud.
- 2003. aasta septembris algas uus koolitee. Kui olin mõne kuu Ivo Nikkolos töötanud, sain aru, et ma ei oska! Ivo Nikkolo tase oli ikkagi valdkonna tipp, tegu on tippbrändiga. Seal ei ole lati alt läbi jooksmist, peab väga pingutama. Samas oli see kõik väga kihvt – joonistasin Ivole kavandid ära, ta krimpsutas armsalt nägu, ning siis sain aru – uuesti!
- Paljud asjad lähevad nii, nagu peavad. Ja nii see juhtuski – äkitselt tundsin tühja auku, vaakumit. Sain aru, et nüüd tuleb võtta julgus ja teha midagi muud – oma asja –, mitte enam nii väga teistele töötada.
- Rääkides unistustest, soovin, et saaksin rahulikumalt teha oma tööd, et see toimiks ja inimesed kannaksid rõõmuga mu loomingut. Soovin, et mu tööl ja rõivastel oleks mõte, samuti et see areneks natuke suuremaks.
Podcastis “Ilusatest asjadest” vestleb aksessuaaridisainer Kadri Kruus, naiste “salarelvade” looja, erinevate põnevate (loome)inimestega, kelle tööd ja tegemised tema omadega ristuvad. Vestlustes kooruvad välja külaliste kasvamislood ja ilusate asjade loojate igapäevased tegemised.
