Kas tuleb tuttav ette jutt, et olen vene keelt õppinud 10 aastat, aga rääkida ikkagi midagi ei oska? Meenuvad vaid pähe õpitud fraasid vaatamisväärsustest Moskvas või Puškini luuleread. Igapäevane kõnekeel ootab kusagil alalhoidlikult peidus ning olukorras, kus oleks vaja kasvõi paar lauset öelda, ei tule ükski asjakohane sõna meelde, grammatikareeglitest rääkimata. Mis oleks, kui alustame vene keele õppimist teisest otsast? Vene keele õpetaja Ljoša Razin näitab lõbusalt ette.
