Peeter Koppel: vajame uut aurumasinat

Foto: Helen Sepp, Unsplash.com

70 aastat tagasi oli olukord majanduses tänasega sarnane st lootusetuvõitu. Kokkuvõttes läks kõik siiski väga hästi, aga tänasel päeval on sarnasel hästiminemisel ees demograafilised protsessid arenenud maailmas. Ainus pääsetee on tootlikkuse hüppeline kasv, kuid seda hetkel ei paista.

Majanduses tegutsevate praktikute üks selge arusaam on see, et inimloomus aastatega ei muutu ning seega on majanduses tekkiv tsüklilisus ning problemaatika alati kahtlaselt sarnane. Erinevused on detailides (seoses rahvastiku kasvuga) ja ka mastaabis. Kui me hakkame vaatama varasemaid ajaloolisi perioode, siis leiame sealt praeguse kontekstiga selgelt riimuvaid asjaolusid. Kui näiteks vaadelda perioodi ümmargused seitsekümmend aastat tagasi, siis leiame, et teatud paralleele praeguse ajaga on piisavalt. Näiteks oli USA kehtestanud oma pikematele võlakirjadele maksimaalse intressi (2.5%). See kehtestati juba 1942. aastal ning rahapakkumist kontrollis riigikassa mitte Föderaalreserv.

Sisuliselt võis riigikassa teha mida iganes, et Ühendriikide jaoks laenamiskulud ei kasvaks. Kõlab tuttavalt?

Peeter Koppel

Peeter Koppel on SEB privaatpanganduse strateeg, varahaldur ja kolumnist, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Loe artikleid (60)