Eesti vaadatuimaks dokumentaalfilmiks on just loodusfilm. Ent kaunid visuaalid on kõigest lõpp-produkt – ekstrakt ühe või mitme fanaatiku pikast pühendumisest ja sisemisest põlemisest. Kuidas näeb ennast, teisi inimesi ja ümbritsevat maailma inimene, kes sellist pilti meieni toob?
Haakisin end külge noorele filmitegijale Ants Tammikule, kel on hetkel valmimas lühifilmid kodumaa rahvusparkidest. Tammikult on varem ilmunud soomaastike ja inimese maailma vastandlikkust vaatlev film “Habras maailm” (2016) ning portreefilm “Maran”(2018) Eesti loodusfilmi suurkujust Rein Maranist.