Arvaja

Arvamisi on miljon, kõige erinevamate asjade kohta. Me ise ka arvame lõputult igasuguseid asju, õlle hinnast ilmani ja teeme seda vahetpidamata. Sama toimub eetris ja meedias.

Enamik arvamusest ei levi ja nad jäävad ühekordseks seisukohaks. Erinevate raadiote “Vox Populi” saated on valdavas enamikus lihtsad arvamised. Ka enamik sotsiaalmeediapostitusi on suuresti isiklikud ütlused.

Samal ajal on neil tähendus, sest annavad teada suhtumiste meeleolu ja taustu. Tähelepanelik kuulaja saab aru, et kui näiteks mingi tõstatatud teema kohta hakkab massiliselt tulema sarnaseid arvamusi, näiteks ühe poliitilise jõu toetamiseks, siis on ilmselt tegemist organiseeritud aktsiooniga. See teeb supi kohe lahjemaks – asi pole enam ehtne, sest mind üritatakse vägisi mõjutada.

Asjatundja

Asjatundja on inimene, kes oma tegevuse või ametikohaga on ära teeninud usalduse ja ta avaldab arvamust mingi teema kohta. Paljudel juhtudel on see lausa tema kohustus.

Asjatundja on inimene, kes mingist valdkonnast teab rohkem kui mina ja uskumise korral mõjutab tihti mu seisukohti.

Me vajame selgitust paljude asjade kohta, haridusest majanduseni, suveüritustest spordini. Asjatundjaid on eetris vähem kui arvajaid ja nende usaldusväärsus on suurem, nad aitavad meil teha valikuid.

Näiteks maasikamüügi miniskandaali puhul oli kohe vaja inimesi, kes sellest asjast midagi teavad. Asjatundja vastutus on suurem ja kui ta eksib, siis leiab meedia varsti teise. Lisaks peab asjatundjatel olema teatud esinemisoskus ja mida parem, seda suurem võimalus oma seisukoht teiste omaks teha.

Ekspert

See on tunnetuslik staatus ja oluliselt tugevama võimega oma sõnumit edastada kui asjatundja.

Paljud arvavad, et asjatundja ja ekspert on sama asi, aga minu jaoks on vahe olemas. Iga ekspert on asjatundja, iga asjatundja ekspert ei ole, arvan mina.

Eksperdil on reeglina selja taga pikaaegne kogemus mingi valdkonnaga tegelemisel. Ta on oma seisukohti ka avalikkuse ette toonud, kus need on läbinud kriitilise kontrolli, oluline on ka haridus ja lugemus.

Väga tihti on ekspertide nimed ajakirjanike “märkmikes” esimesed, kelle poole pöördutakse, kui vaja selgitust. Marko Mihkelson teab välispoliitikat, Aivar Sõerd rahandust, Jüri Luik kaitseasju, Hagi Šein televisiooni, kadunud Mart Nutt tundis riiki, Alan Vaht räägib meile siis, kui naftahinnaga midagi juhtub, keegi teab börsist jne.

Nende vastutus on väga suur, arvestatav hulk arvamuste võimust koondub ekspertide kätte. Nad peavad valdama sõna ja keelt. Ekspertide arv mingis struktuuris näitab struktuuri tugevust. Näiteks proovige analüüsida erakondade ekspertide arvu. Üllatute, kinnitan teile.

Guru

See kõrgeim staatus, guru seisukohti enamike juhtedel ei vaidlustata, neil on pea lõpliku tõe imago. Seisukohtade usaldusväärsuse võitmiseks ei piisa ütlemisest, vaid sellele peab reeglina eelnema valdkondlik või rahvuslik suursaavutus.

Arvo Pärt on guru, Juhan Peegel on guru hoolimata sellest, et ta on surnud. Gerd Kanteri omaaegne treener Vésteinn Hafsteinsson on valdkondlik guru, sest kasvatada eri aegadel kaks õpilast, Gerd ja praegu Daniel Stahl algajast absoluutsesse tippu pole õnnestunud kellelgi teisel. Selle positsiooni väljavõitlemiseks kulub tihti terve elu ja enamikul see unistuseks jääbki.

Kokkuvõtteks

See jaotus kirjeldab ka võitlust usaldusväärsuse eest. See on otsustava tähendusega- teed vea hinnangus ja langed madalamasse klassi, teed eetilise või käitumisvea, kaob kohe sinu selja tagant suur hulk inimesi ära.

Ja jaotuse ülemistes astmetes puhuvad tugevamad tuuled, see on loodusseadus demokraatlikes ühiskondades. Mittedemokraatlikes käib asjatundjate ja ekspertide vastane võitlus, sest need segavad poliitikutel olemast lõplik tõde. Võitlus ajakirjandusvabaduse vastu on laul samast ooperist.

Loodan, et arvaja, asjatundja, eksperdi ja guru mõiste tutvustamine aitab aru saada, keda uskuda.

Arvamuste kohta on palju ilusaid väljendeid, aga valisin välja Ameerika omaaegse presidendi Woodrow Wilsoni ütluse: “Ma ei kasuta mitte ainult kogu mõistust, mis on mul endal, vaid ka kogu mõistust, mida võin võtta laenuks.”

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.