Kadri Kroon: tapasetraditsioon jõudis lõpuks Tallinna

Valik tapaseid.

Tapas pärineb tegelikult Baskimaalt, seal tuntakse neid hoopis pinxto’de nime all. Maailma tapasemekad on vaieldamatult San Sebastián ja Bilbao. Cava, kohaliku veini, šerri ja õlle kõrvale süüakse seltskondliku jutu jätkuks lõpmatul hulgal saiaviilul serveeritavaid külmi suupisteid: hispaania kartuliomletti ehk tortilla española’t, õhkkuivatatud sinki, laagerdatud juustu ja marineeritud mereande.

Tapased tekkisid tegelikult banaalsest vajadusest kärbseid ja muid kuumas ringi tiirlevaid putukaid joogiklaasist eemale hoida. Osades kohtades kaeti klaas alustaldrikuga, ka lihtsalt saia või singiviiluga, hiljem lisandusid saia peale kõikvõimalikud maitsvad katted.

Ühe legendi järgi sündis traditsioon juba 13. sajandil. Kuus sajandit hiljem, kuningas Alfonso XIII ajal, oli klaasi katmise põhjuseks tuules pöörlev düünidelt pärinev liiv. Sõna “tapas” tuleb hispaaniakeelsest verbist tapar ehk “katma”. Kolmas versioon tapase sünnist räägib vajadusest talupoegadele peale tööd antud lihtsa veini maitseomadusi varjata, pakkudes juurde tugevamaitselist juustu või vürtsikat chorizo’t.

Vanasti kehtis tapasebaari valikul põranda mustuse reegel. Jalgade alt hulgaliselt kasutatud salvrätte ja hambatikke tuvastades oli põhjust baari sisse astuda ja toidul hea maitsta lasta. Gurmeetapased leiate aga modernse ilme ja trendika interjööriga kohtadest. Uut tüüpi tapased on paljuski koka autorilooming. Tapasebaar on justkui igaõhtune ühiselt jagatud emotsionaalse hõnguga toidu ja joogi pidu. Kes soovib, saab leti taga istudes oma silmaga jälgida tapaste valmistamise protsessi, vajadusel leidub ka mõni vaiksem eraldatud nurgake.

2018. aasta oktoobrist alates tegutseb ka Tallinnas oma päris tapasebaar. La Rumbi asub Kalarannas uuel Rumbi tänaval. Suvekuumaga on baari aknad valla ja lauad maja ees väljas. Traditsioonilist Baskimaa Txakoli veini valatakse kõrge vahutava joana ja värskendavat sangriat pakutakse karahvini kaupa. Nende kõrvale muidugi iga päev muutuv tapasevalik, ise maale toodud singid ja juustud, värsked salatid ning ka tõhusamalt kõhtu täitvad road.

Valmista ise: krevett guacamole ja tomati-oliivisalsaga

Vajalikud toorained: kreveti jaoks

  • 12 keskmise suurusega krevetti
  • veerand tšillikauna
  • oliiviõli praadimiseks
  • soola
  • pipart

Vajalikud toorained: guacamole jaoks

  • 2 suurt küpset avokaadot
  • 1 väiksem küps tomat
  • ½ punast tšillikauna ilma seemneteta
  • veerand valget mahlast sibulat
  • värsket koriandrit
  • 1 laimi mahl
  • värskelt jahvatatud musta pipart
  • maitse järgi soola

Vajalikud toorained: salsa jaoks

  • 1 karp kirsstomateid
  • 6 musta oliivi
  • 1 küüslauguküüs
  • 1 tl kappareid
  • 1 spl oliiviõli
  • suts punase veini äädikat
  • Maldoni soolahelbeid
Foto: Gertrud Alatare

Töökäik

Haki tšillikaun peeneks. Kuumuta pannil kuumas õlis tšilli, prae krevetid ja maitsesta. Lase jahtuda. Purusta avokaadomass kahvliga. Haki tomat, tšilli ja sibul hästi peenelt, koriander jämedalt. Pigista poole laimi mahl hakitud sibulale ja lase 10 minutit seista. Sega kõik kokku ja maitsesta. Peale puista ohtralt koriandrit, jäta veidi ka hiljem tapase kaunistamiseks. Purusta küüslauk, haki ained, sega hulka oliiviõli ja äädikas ning puista salsale Maldoni soolahelbeid. Serveeri shot’i-klaasis alumise kihina tomatisalsa, seejärel guacamole ja peale krevett. Kaunista koriandriga.

Kadri Kroon

Kadri Kroon

Kadri Kroon on paadunud foodie, andunud veinifänn ja tulihingeline reisihull, kellele meeldib kogeda ehedaid hetki puhtast uudishimust elu ja maailma vastu. Tema soovituste järgi suurlinnades seigeldes on reisielamus garanteeritud. Kadri on Edasi toidu-, veini- ja reisirubriigi toimetaja. Loe artikleid (31)