Kardan, et oleme lähenenud probleemile valest otsast, leiab Iivi Anna Masso võitlusest libauudistega.
Viimasel ajal on palju räägitud nn libauudistest (ingl.k. “fake news”) ja infosõjast üleüldse. Nii palju, et “infosõda” kui termin ja ilming ise on muutunud sõjapidamise objektiks. Erinevate poliitiliste ja ideoloogiliste pooluste esindajad süüdistavad üksteist vastastikku infosõja pidamises. Algsest infomõjutuse uurimisest on saanud omaenda karikatuur, sest igaüks peab juba igaüht infosõdalaseks.
Infosõda pole nähtusena sugugi uus. Vanasti nimetati seda lihtsalt propagandaks. Muutunud on ühelt poolt see, et nähtust on nii ajakirjanduses kui poliitikas kõrgeimal tasemel täheldatud ja sellest on hakatud rääkima. Teisalt on muutunud infomõjutuse kanalid ja liikuva info kiirus. Libauudistega on võimalik palju tolmu üles keerutada, enne kui sõnumi valelikkus jõutakse avalikult paljastada. Tihti ei jõua paljastus nii laia publiku ette kui libauudis ise.