Ühesõnaga, asi on lühidalt järgmine. Tutvusin siin just mitmete alternatiivmeedia saitidega nagu Uued Uudised ja Objektiiv ning leidsin sealt väga omapäraseid artikleid või õigemini suht vabasid tõlgendusi sündmustele, kus faktid on segamini totaalse müstikaga ning kõigest sellest keeb kokku siuke soust, et ühestki koostisainest ei saa päris täpselt aru, aga tarbides tundub põnev ja isegi täitsa loogiline. Kuidas sünnib fake news? Teeme näitliku õppetunni. Võtame juhusliku sündmuse, näiteks Elmar Vaheri plagiaadikahtlustuse ja proovime ka ise ühe sellise kaltsunukust n-ö uudise kokku traageldada. “Fake News” algab nüüd.

Kui Kovalenko ja plagiaadinduse grand old man Vakra läksid oma jamade eest n-ö reaalselt istuma, siis politsei suur boss Vaher sai sisuliselt ainult kaks kuud tingimisi. Selge see, et tal on struktuuride ees mingeid eriteeneid, et talle nii vähe väänati. Muidugi eksisteerib ka võimalus, et Vaher üritab undercover agendina sulanduda illegaalsesse plagiaadinduse maailma ja seda seestpoolt paljastada. Selleks on aga vaja teatavat street cred´i ehk tänavate respekti ehk siis on vaja sooritada sama kaliibiga kuritegu, et teised kurjategijad teda usaldama hakkaks ja omaks võtaks.

Selle käesoleva magistritöö mahavehkimine pole Vaheri esimene seadusega pahuksisse minemine. Kui kasutada politseislängi, siis Vaheril on juba ajalugu. Kõigepealt oli tal miski saapajama ja peale seda pani ta ühed kallid kõrvaklapid vasakule. Kui näiteks küsida Pikarolt selle kohta, siis ta suure tõenäosusega vastaks, et selgelt on tegu retsidiivse käitumismustriga, kus inimene ei õpi oma vigadest, vaid jätkab valitud kuritegelikku teed. Kogu selle loo juures aga paneb ikkagi imestama fakt, et Vaheril õnnestub järjepidevalt jamadest puhtalt ära pääseda – tõeline kohalik Telfon Don… not a scratch ja õhtuks juba tagasi vabaduses.

Mis aga veel rohkem hämmastama paneb, on see, et meie uus ja äärmiselt värvikas siseminister on vait ega tee oma alluva jamade kohta piuksugi!

Kuidas on see võimalik? Ühe kõige loogilisema stsenaariumina võib välja tuua analoogia riigireetur Metsavase juhtumiga, kus Venemaa eriteenistused kasutasid ära komprat Metsavase vastu, et ta endi kasuks tööle panna. Sama võib olla juhtunud nüüd ka Vaheri teemas, kus uus siseminister kasutab ära oma uut ja väga suurt mõjuvõimu, et Vaher plagiaadijuhtumist kergemalt pääseks. Vastutasuks aga ootab nüüd sobival hetkel Vaherilt mingeid eriteeneid.

Alguses võibolla palub midagi väikest, et kuule ma siin ületasin kiirust, et äkki ei saaks ikkagi kuidagi trahvi? Siis võibolla järgneb midagi veidike suuremat, et kuule, mul oleks ühe tšiki telefoninumbrit vaja, ole hea vaata politsei andmebaasist järele. Ja siis kui aega on veidi mööda läinud, Vaherit ja tema painduvust kombitud, tulevad juba konkreetsed nõudmised, et ou, nüüd on nii, tõrvikurongkäiguks tuleb kogu Tallinn kinni panna ja tõrvikud peavad olema kaheksameetrised. Politsei peab kogu üritust turvama ja protesteerivatele punastele nuia andma. Keegi ei tohi midagi kõssata. Kui aga Vaher midagi vastu põtkima hakkab, siis öeldakse, et Elmar poiss, mäletad seda magistritöö asja… ega see võib jälle päevakorda kerkida ja uuele ülevaatusele minna. Praegu korraldasime nii, et plagiaaditunnuseid oli 20% ulatuses aga me võime selle 80%-ks tagasi ka teha. Lähed koos Vakra ja Kovalenkoga sitsima, nii, et pole asigi. Noh, kuidas selle tõrvikurongkäiguga siis jääb?

***

Nagu näha, siis õnnestus ilma erilise vaevata kujutada Elmar Vaherit EKRE jooksupoisina. Kokku läks vaevalt 10 minti ja kaks õlut. Kui võtaks kaks õlut veel ja oleks motivatsiooni, siis ma näen küll, et siit võiks isegi galaktilise mastaabiga vandenõu kokku keerata.

Või kas see on ikka vandenõu? Eks järgmise aasta tõrvikurongkäigu pealt saab vaadata –  kui see toimub ja on suurem ning vägevam, siis on selge, kelle nähtamatu käsi Vaherit seestpoolt soovitud suunas liigutab.