Meediaülevaade: naabrid räägivad. 29.06

“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Helsingi tänavatoit kaardistatud

City kaardistas koos kirjelduste ja kommentaaridega Helsingi tänavatoidupakkujad. Loe edasi: City

Mis maksab kodumaine maasikas?

Peamise maasikahooaja saabudes on mõistagi kõigil meelel ja keelel peamine küsimus: palju siis maasikmamm ka maksab tänavu? Keskmine liitrihind on praegu ehk juuni lõpus – juuli alguses 5 euro kandis, aga 5 kg maasikakasti saab kätte keskmiselt 35 euroga. Kaks kolmandikku kodumaisest maasikast on Soomes Polka sorti. Loe edasi: YLE

Politsei reageerimisaja välimääraja

Uus valitsus kavatseb määrata politseile maksimaalse reageerimisaja. Praegu jõudvat politsei sündmuskohale keskmiselt veidi üle 9 minutiga, kuid samas tabelile lisatud kaarti vaadates paistab pindalalt hoopis domineerivat 15–30 minuti kategooria. Hõredalt asustatud piirkondades võib aga juhtuda, et politseil võtab kohalejõudmine kuni tunni. Loe edasi: YLE

Läti

Vangla tööandjana

Uue vangla kuskile rajamise üheks põhjenduseks muidu tõrksa kohaliku kogukonna jaoks sobib tänapäeval ka tööhõive, mis tähendab, et uue vangla kavandatav ehitamine looks Liepajas sealse linnapea sõnul umbes 400 töökohta. Loe edasi: Delfi

Lambist arvamusi

28–29.06 toimub Cesises iga-aastane tasuta Lampa arvamusfestival, mille raames peetakse üle 350 ürituse läti, vene ja inglise keeles. Tänavune peateema on julgus ning osalejate hulka julgevad tulla ka peaminister ja president. Kaasa soovitatakse muuhulgas võtta ka lapsed, sest neilegi on tegevust pakkuda.

Üha rohkem saabub Lätti mitte-lätlasi

Lätti kolijate hulgas jäävad tagasi kolivad lätlased juba vähemusse ehk neid on alla poole ja aina rohkem saabub riiki mitte-lätlasi. Tähelepanuväärne on riiki saabujate noorus (alla 14-aastased ja suhteliselt noored 25–34 aasta vanused) ning nende koondumine pealinna. Loe Edasi: Delfi

Rootsi

Malmö tõmbab noori mujalt Rootsist

Malmö – Rootsi suuruselt kolmanda linna – elanike arv peaks kasvama 30 aasta jooksul tänase 340 000 pealt 500 000-ni. Eeldatakse, et sinna kolivad noored moodustavad suure osa sellest kasvust ning see omakorda tähendab, et linna elanike keskmine vanus ongi langenud juba viimased paarkümmend aastat, olles praegugi Rootsi keskmisest märgatavalt madalam.

2018. aasta elanikearvu kasvus edestati nii pealinna kui ka Göteborgi ning isegi pagulaskriisi aegu oli kaks kolmandikku Malmösse kolinutest pärit mitte väljastpoolt Rootsit, vaid hoopis mujalt Rootsist. Loe edasi: The Local

Rootsi lennujaamadel on vastus lennuhäbile

Rootsi lennujaamad tegelevad samuti kliimamuutustega, aga mõistagi maapinnal. Lennujaamade töös tekkivaid süsinikdioksiidi heitmete koguseid üritatakse viia miinimumini ja vastavalt strateegiale “Zero Vision 2020” eeldatakse järgmise aasta jooksul oma tegevusest fossiilse süsinikdioksiidi heitmete koguste täielikku kõrvaldamist.

Näiteks Visby lennujaam Gotlandil on juba saavutanud nulleesmärgi ehk kogu lennujaamas kasutatakse fossiilkütusel transpordi asemel rohelisemaid alternatiive ja eelmisel aastal mindi kogu lennujaama energiakasutuses üle taastuvenergiale. Loe edasi: The Local

Jaanipäev kui integratsioonivahend

Kuidas kasutada kohalikke traditsioone, aitamaks riiki äsja saabunutel kohtuda ja kohaneda rootslastega ning integreeruda kohalikku kultuuri? Selleks tööks on Rootsis eraldi organisatsioonid ja näiteks jaanipäeval korraldatakse värskelt Rootsi saabunutele seda püha ära kasutades kohalikku kultuuri ja traditsioone tutvustavaid programme osana jaanipidustustest. Loe edasi: TWNEWS

Venemaa

Kriis on venelaste eluolu tavataust

Tänase seisuga usuvad rohkem kui pooled venelastest (51%), et riik on majanduskriisis, 38% tunnistab mõningate majandusprobleemide olemasolu ning vaid 5% vastanutest väidavad, et riigis ei esine majanduslikke probleeme. Loe edasi: Adindex

Roolijoodiklust karistatakse karmimalt

Kriminaalkoodeksi värske uuendus paneb roolijoodikud senisest suurema löögi alla ja näiteks võib nüüd roolijoodik sattuda inimohvritega liiklusõnnetust põhjustades 12–15 aastaks vanglasse, mis on senisest vastavast karistusest oluliselt karmim. Loe edasi: Kommersant

“Venemaa teed on pikad ja laiad, aga korda nendel pole”

Just nii tõdes hiljuti riiginõukogu liiklusohutuse ja maanteede teemat käsitlenud nõupidamisel ei keegi muu kui Vladimir Putin ise.

Parema korra tagamiseks pandi ette tugevdada kontrolli kaamerate ja autokoolide üle, karmistada sanktsioone kiiruse ületamise eest, alustada purjus juhtide autode konfiskeerimist ja tõsta trahve liikluseeskirjade pahatahtlike rikkujate jaoks. Loe edasi: Kommersant

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (49)