Haridusreformide teerull on allamäge veerema pääsenud ja seda peatada tundub võimatu. Oma teel triigib ta omanäolise Eesti kooli ühetasaselt näotuks. Teerulli mootoriks on ministeerium ja kütuseks ideed sellest, et innovatsioon on hea ja digi parim, et õpetajad ja õpilased on võrdsed, et kool peab vabastama lapsed kannatustest, mida kool on ise põhjustanud, et kõiki tuleb õpetada individuaalselt jne, jne.
Ükski idee pole küllalt rumal, et seda ei saaks kuulutada innovaatiliseks, luua töörühm, lüüa laiaks hulk raha ja aega, ning siis sobitada see kooli argipäeva – aga kui ei sobi, siis jõuga oma kohale suruda. Nüüd on see teerull jõudnud põhikooli lõpueksamiteni ja kuigi protestihääled panevad raske masina korraks vaaruma, siis küll saab siingi varsti sile maa.