Mäletan oma vaimulikutee algusaastate nõutust, kui peale põhjalikku kümne käsu teemal peetud leeritundi tõusis mõni heal järjel olev keskealine leerilaps püsti ja, pühkides käistelt otsekui tolmukübemeid, lausus: ,,Mina olen oma elus kõiki neid käske täitnud.’’ Mõtlesin toona, et viga on mu puudulikus õpetajavõimes. Küllap osalt oligi. Teisalt on tarvis aga ka kuuljaid kõrvu ja avatud südameid, mis laseks ausalt endasse vaadata.

Pealiskaudsel vaatlusel tunduvad kümme käsku olevat miinimum, mida täidab tõesti iga õiguskuulekas kodanik. Tapnud ju pole, varastanud ka mitte, jõulude ajal sai vanematel külas ja kirikuski käidud. Oli seal veel midagi? Ahjaa, abielurikkumine… Sellest hoidumiseks võib ju jätta lihtsalt abiellumata. Dekaloogi keskpaigaga näib asi seega kombes olevat. Selle alguses oli vist mingi ajast ja arust sissejuhatus, lõpupoole väike epiloog, või kes see nüüd nii täpselt mäletab.

Annika Laats

Annika Laats on kirikuõpetaja ja Tallinna lastehaigla hingehoidja. Kord kuus ilmuvate "pühabajutluste" vahendusel saab Edasi lugeja osa Risti kiriku võlvide all kõlavast humaansest sõnumist. Annika usub, et kui kasvõi osagi neis jutlustes öeldust on tõde, siis on see kõige tähtsam, mida inimesel elus üldse teada tasub. Loe artikleid (70)