Peeter Koppel selgitab: tants dollari ümber, nafta kallinemine, tumedad pilved Rootsi kohal. Räägime rahast

Foto: Elizabeth Renstrom

“Räägime rahast” on kord kuus ilmuv rubriik, milles majandusanalüütik Peeter Koppel võtab kokku tema jaoks perioodi olulisemad majanduses toimunud ja toimuvad sündmused Eestis ja maailmas ning selgitab lugejale nende võimalikku mõju ja tähendust. Kokkuvõttes võiks see olla kasulik lugemine nii asjatundjatele kui asjaarmastajatele.

Tants USA dollari kallinemise ümber

Eelmise aasta lõpus tundus, et maailma üks olulisemaid ressursse – USA dollar (USD) – on liikumas kallinemise suunas nii intressimäärade kui ka kursi poolest teiste valuutade suhtes. Turud näisid arvavat, et USA Föderaalreservi uus juht lähtub oma mõtetes pigem soovist Let’s make dollar great again, mis oli selgelt erinev nii mõnegi tema eelkäija mõtteviisist.

Arusaam sellest, et maailma üks olulisemaid valuutasid võib jätkata kallinemise teel, muutnuks keskkonda oluliselt. Kuna dollari laenamine on olnud odav, siis on seda kasutatud näiteks ka odava laenuressursina, et teha paigutusi kõrgema tootlusega instrumentidesse, et n-ö. “vahelt teha.” Juhul, kui dollar pidevalt kallineb (nii laenuressursina kui kursi mõttes), võib näiteks arenevate turgude varadest tekkida raha väljavool ning see ei meeldiks investoritele kohe päris kindlasti. Kohalik tarbija saaks dollari kallinemist tunda läbi kütuse hinna, mis hetkel kipub tanklates niigi uusi rekordeid tegema.

Kõrgemad intressimäärad dollarilt tähendanukski investoritele vajadust või tahtmist oma riske vähendada. Raha liikumine oleks sõna otseses mõttes ümber pööranud, sest ühtäkki oleks tekkinud olukord, kus (peaaegu) riskivabalt oleks võinud taas teenima hakata, sest Ühendriikide 10-aastaste riigivõlakirjade tootlus oleks tõenäoliselt ületanud 3%. Viimast peetakse aga selliseks tasemeks, kus need raamatu järgi riskivabad võlakirjad muutuvad võrreldes alternatiividega huvitavateks.

Kõik eelnenud on kirjas aga tingivas kõneviisis, sest kohe, kui raha hakkaski liikuma „teises suunas“ ehk varadest vähemriskantsetesse instrumentidesse, selgus, et keskpanga juht hr. Powell on samuti võimeline ehmuma ning käituma sarnaselt oma eelkäijatega. Aktsiaturu järsk langus tõi kaasa muutused nii retoorikas kui turu ootustes. Täna ei oodata enam dollari kui laenuressursi kallinemist. Ei oodata ka enam imelisi võimalusi dollarilt riskivabalt teenida. Seega on raha maailmas jälle üha kõrgema riskiga üha väiksemat tootlust taga ajamas. Mõni ütleks, et olukord on taas normaalne. No ega ikka ei ole küll.

Me oleme keskkonnas, kus raha ollakse sunnitud arenenud maailmas (USA, Jaapan, Euroopa Liit) hoidma odav, sest vastasel korral oleks liiga palju neid, kellel üllatavalt kiiresti üllatavalt halb hakkaks. Ühest küljest on selline olukord ebanormaalne, sest näiteks säästudelt intressi (või suisa positiivse reaalintressi) teenima hakkamise võimalus lükkub üha kaugemale ja üha enam määramatusse tulevikku. Teisalt aga on kõik eluaesemelaenu võtjad ilmselt rõõmsad, et eelduseid nende kulude märkimisväärseks kasvuks ei näi olevat.

Loe lisaks: Nordea

Nafta kallinemine mõjutab meid kõiki

Nafta (BRENT) on aasta algusest kallinenud juba 25% ja seda vaatamata sellele, et Ühendriigid saavad juba oma naftaga hakkama ning maailma majandus on aeglustumas. Viimane muidugi vähendab nõudlust igasuguste põlevate maavarade järele, millest erinevat energiat toota saab. Aga milles on probleem? Kuidas saab mingi ressursi hind tõusta, kui üks suur tarbija toodab ise mõnuga ning pakkumist justkui oleks?

Esiteks on praegune hinnatase siiski võrreldes eelmise aasta oktoobriga 20% madalamal. Teiseks on nii naftatootmiskartell OPEC kui näiteks Venemaa aru saanud, et tootmiskärbetega siiski on võimalik hinda soovitud suunas liigutada. Venemaa sõbrustab ja teeb kokkuleppeid lisaks veel ka saudidega. Lisaks on tootmismahud (planeerimatult) vähenenud ka Venetsueelas, Iraanis ja Liibüas. Oluline on siiski tähele panna, et sellist olukorda enam ei paista, kus kõik üritasid võimalikult palju toota, et kompenseerida hinnalanguse tõttu puudujäävaid tulusid ning selle najal konkurentidele „ära teha.“

Kohalik tarbija tunnetab neid liikumisi suhteliselt hästi siis, kui ta oma neljarattalist sõpra tanklasse “jootma” läheb.

Loe lisaks: Bloomberg, Oilprice

Tumedad pilved Rootsi kohal

Rootsi majandusse on jõudnud tumedamad pilved. Kui ülejäänud Euroopas võis rääkida juba eelmise aasta lõpupoole, et majandus ei taha kuidagi enam kasvada ning jahtumise oht oli üllatavalt kiires, siis midagi sarnast on juhtumas ka Rootsis.

Jaekaubandus ei kasva ning ettevõtted kipuvad investeeringute osas üha ettevaatlikumad olema. Kuhugi pole kadunud ka mured sealse kinnisvaraturu pärast, mis teatavasti päris mitu aastat suutis vaatamata kõigele ainult ühes suunas liikuda. Rootsi teatavasti aga mõjutaks ka Soomet ning meie jaoks on mõlemad vägagi olulised kaubanduspartnerid. Eesti on ekspordile orienteeritud riik ning kui peamised kaubanduspartnerid köhatavad, siis hoiame meie hinge kinni, et nad tõsisemalt ei külmetuks. Nende nohu võib meie jaoks olla nimelt gripp.

Loe lisaks: Talouselama

Peeter Koppel

Peeter Koppel

Peeter Koppel on SEB privaatpanganduse strateeg, varahaldur ja kolumnist, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Loe artikleid (33)