Tundub, et ma pole kaua kirjutanud, laulnud või üldse midagi loomingulist teinud. Olen seetõttu veidi häiritud ja samas mitte eriti. Sest ma tean – see tühi tunne on minus aasta esimestel kuudel ikka olnud.

Esinejatel on aasta algus üldiselt vaikne aeg, peale aastalõputralli on see isegi teatud mõttes kosutav. Jõudlusega on kah nii nagu on, selles kaua kestnud valguseta ajas, kui vaid mõned päevad päikest näed, et siis jälle halli udusse mattuda. Ümberringi on paljud väsinud ja haiged, mu enda lapsed köhivad juba teist kuud. Ühesõnaga, talv on ära kurnanud ja sooja kevade saabumine võtab veel aega. Tihaste kevadelaul on küll juba rõõmustav, kuid need tuulised ilmad ja jäised teerajad ning null-temperatuurid nullivad taas miskit su ootusest. Meeleolulangus pidi eriti tugevalt tabama tundlikke hingi just varakevadel. Ses suhtes on mulle taoline tardunud olek tuttav ja püüangi seda letargiat teadlikult rahulikult võtta. Kuigi, jah, need muutlikud ilmad mõjutavad meeleolu tugevasti, usun, et meie laiuskraadidel on madal- ja kõrgrõhkkondade tihe vaheldumine otseses seoses ka meie olekutega. Pole siis ime, kui me just hilistalviti-varakevadeti emotsionaaalselt enam laperdame. Ilm mõjutab tujusid ilmselgelt. Tervisest rääkimata.

Hedvig Hanson

Hedvig Hanson on Edasi kaasautor. Tuntud peamiselt tundliku muusikuna, kuid tegelenud ka kirjutamisega, ta on teinud kaastööd Postimehele, ERR Kultuurile, ajakirjale Sensa ja Eesti Naine. Hedvig on kirjutanud ka kaks raamatut - dokumentaalne traagiline lugu näitlejannast vanaemast, "Jutustamata lugu. Ellen Kaarma." (2012) ning isiklik, maa- ning artistielu päevik, "Kirju mandrilt" (2016). Loe artikleid (147)