Meediaülevaade: naabrid räägivad. 10.02

Helsingis on tavaks tänavatelt koristatavat lund ka vajadusel ehk lumekogumise paikade täis saades merre kallata, kuid sellega kaasneb probleem, et selline lumi sisaldab kõiksugu prügi ja prahti. I Foto: Juhani Sierla

“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Eakate hooldekodud Soomes tule all

Eakate hooldekodudes kuhjunud ja kohati päris rängad probleemid – üksijäetud hooldekoduasuka surmani välja – on antud valdkonna tõstnud väga kuumale tulejoonele. Põhiküsimusi on sisuliselt kolm: kas üldse keegi millegi eest vastutab ja midagi kontrollib, kuidas nii kalli teenusega saab olla nii palju nii suuri probleeme ning kas kogu senine süsteem ongi pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Loe edasi:

Helsingi kühveldab lumemasse merre

Helsingis on tavaks tänavatelt koristatavat lund ka vajadusel ehk lumekogumise paikade täis saades merre kallata, kuid sellega kaasneb probleem, et selline lumi sisaldab kõiksugu prügi ja prahti – jalgratasteni välja – ja seega ei ole antud lumekoristusmeetod eriti keskkonnasõbralik. Lund on aga viimasel ajal tulnud Helsingis väga palju ehk Tallinnast märgatavalt rohkem, mistõttu lume merre kühveldamisest pääsu tänavu ei ole. Loe edasi: MTV uudised

Nykänen ühendas soomlasi, kuid meedia lüpsis tema teemat ikka täiega ja täis peaga

Matti Nykäneni kohta on muuhulgas nüüd avaldatud arvamust, et ”kõige soomlaslikum soomlane” oli tõenäoliselt üks viimaseid oma rahvast ühendanud kangelasi. Samas on selgunud, et tema lugude seljas ratsutanud Seura ja Seiska ehk sealsed ”kroonikad” kasutasid rahvus- ja rahvakangelase teemat ”klikikiimas” julmalt ära – lugusid ka mõeldi välja või lavastati ning ei olnud harvad juhud, kui seda ei tehtud sugugi kaine peaga. Loe edasi: 

Läti

Lätis on rohkem elanikke eluga rahul

Uuringu andmetel on 2015. aastast alates Lätis oma eluga rahulolevate inimeste osakaal suurenenud. Eelmise aasta novembris läbiviidud küsitluse käigus teatas 18% vastanutest, et nad on oma eluga täiesti rahul ja 57% oli rahul – seega võrreldes 2015. aasta uuringuga suurenes eluga rahulolevate inimeste osakaal 3 protsendipunkti võrra. 23% küsitletutest ütles, et nad ei ole oma eluga rahul – 4% kohe mitte üldse ja 19% olid pigem õnnetud. Loe edasi: Delfi

Tuhandetega miiting korruptsioonikahtlusega linnapea toetuseks

Riias toimus sealse linnavalitsuse juures mitme tuhande (politsei andmetel 3000, korraldajate andmetel 8000) osalejaga miiting, mille tegelik eesmärk oli avaldada toetust korruptsioonikahtlusega linnapeale. Miitingu kulminatsioon oli mõistagi linnapea enda ülesastumine rahva ees kõnega, milles ta kinnitas muuhulgas, et on ilmselt teinud küll oma töös vigu, kuid ei ole teinud midagi ebaseaduslikku. Loe edasi: Delfi 

Lätis abiellumine taas tõusuteel

Eelmisel aastal registreeriti Lätis 13 399 abielu, kui 2017. aastal registreeriti seal 13 197 abielu. Samas 2016. aastal registreeriti 13 402 abielu. Loe edasi: Delfi

Rootsi 

Rootsis Euroopa kõige digitaalsem reisiraudteeteenus

Hiljutine uuring näitas, et Euroopas uuritud 47 raudteefirma seast on rootslaste SJ kõige digitaalsem. Samas tunnistab SJ, et probleeme kliendi vaatenurgast on kahjuks veel piisavalt ja mingis mõttes tuleb praegu teha tööd klientide seas usalduse tagasivõitmiseks. Loe edasi: The Local 

Rootsi palkade tõus 2018

Värskelt avaldatud arvud näitasid, et palgad tõusid Rootsis eelmisel aastal kiiremini, kui aasta varem. Rootsis kasvasid palgad 2018. aasta üheteistkümne kuu jooksul keskmiselt 2,6%, kui aasta varem oli kasvu olnud 2,3%. Avaliku sektori palgad kasvasid 3,0% ja erasektoris 2,4%. Loe edasi: The Local

Rootsi tööjõuturg muutumas murelikumaks

Selle aasta lõpuks eeldatakse, et Rootsi tööjõuturu pikalt majanduskasvu tingimustes kestnud kuldajastu on läbi – peaaegu kuus aastat töötuse vähenemist lõppes äsja ja edasi on oodata selle pöördumist kasvule, mis omakorda kiireneb järgmisel aastal. Loe edasi: The Local 

Venemaa

Kuhu kulub blokaadikompensatsioon?

Berliinist äsja Piiterile lubatud 12 miljoni euro suurune blokaadikompensatsioon muutub käega katsutavaks juba 1. märtsist, sest siis peaks käivituma projektid, mille raames neid vahendeid kasutatakse sõjaveteranide haigla moderniseerimiseks ja Saksa-Vene kogukonnakeskuse loomiseks. Loe edasi: Kommersant

Venemaalased kahtlevad majanduse stabiliseerumises

Kommersant avaldas väga huvitava loo, kuidas 1969. aasta majanduskriisis Nõukogude Liidus lõi kõikuma elanikkonna usk majanduse uuesti jalgadele tõusmisse ja stabiliseerumisse ning mida see usu kaotamine riigile ja ühiskonnale tähendas. Mõistagi on 50 aastat tagasi toimunu sellisel moel käsitlemine üks moodus rääkida hoopis tänastest probleemidest. Loe edasi: Kommersant 

Teater, mida ei olnud

Vene teatri ajaloo käsitlemine mängimata jäänud etenduste kaudu. Algab see aastast 1905 ja on ju tegelikult lugu ühiskonna enda arengust, mille taustal mõni etendus ei jõudnud käsikirjast kaugemale, mõni aga keelati ära sisuliselt päev enne avaetendust. Loe edasi: Kommersant 

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (172)