Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda. Aasta külmimal kuul leiab mitmeid harivaid ja põnevaid elamusi just siseruumidest: teatrist, kinost, näitusesaalist.
Kino
Kohalikku kinolevisse on jõudnud biograafilisel ainesel põhinev mängufilm “Green Book” (“Roheline raamat”), mille aluseks geniaalse ja üliharitud muusiku Don Shirley ja tema tahumatu ihukaitsja ja autojuhi Tony Vallelonga reis USA lõunaosariikidesse aastail 1960. Film puudutab ka tänasel päeval aktuaalseid rassismi ja diskrimineerimise küsimusi, olles samas üldinimlik ja jättes vaatajale seansilt lahkudes sooja tunde. Viggo Mortensen ja Mahershala Ali teevad omapärased ja iseloomuga, värvikad rollid, kahe näitleja keemia kannab kogu filmi ja avab mitmeid tahke väga erinevate inimeste omavahelise suhtluse võimalikkusest.
Filmikriitik Andrei Liimets kirjutab ERR-is: “Viggo Mortensen on võimekam ja mitmekülgsem näitleja kui ükski tema roll eraldivõetuna oletada lubaks ning on siin justkui oma tuntuima tegelase, väärika ning väljapeetud Aragorni vastand, tahumatu ning intuitiivne. Pilgu sunnib aga jäägitult endale Barry Jenkinsi “Kuuvalgusega” läbilöögi teinud Mahershala Ali. Tema Shirleys on säärast rõhutatud väärikust ja sisemist vaoshoitud raevu, mida on raske ka pärast kinost väljumist mälust saada.”
Huvitava faktina võib välja tuua, et filmis kujutatud bändiliige Olegi prototüübiks on tegelikult hoopis Eesti tšellist Jüri Kukk, kes tegi kogu reisi omal nahal kaasa. Vaata intervjuud bändikaaslase Jüri Kukega siit.
Kunst
Pärnu Uue Kunsti Muuseumi näitus “Eksiil maastikes” on kolmes erinevas paigas, Barcelonas, Haagis ja Berliinis tegutsevate eripalgeliste kunstnike kogemus maastikest ja eksiilist. Need maastikud on kujutatud väga erineval abstraktsioonitasandil. Osa realistlikumad, osa täiesti abstraktsed.
Mireya Maso elas aasta aega koos teadlaste grupiga Antarktikas ning tema videod kajastavad sümboolses maailma lõpus elamise kogemust.
Barcelonast pärit, Londonis õppinud ja praegu Berliinis elava katalaani kunstniku Marta Marce teoseid iseloomustab mängulisus, emotsionaalsus ja teatud puhta loomingulisuse otsing. Üks teoste sari, mida Marce Pärnus eksponeerib, “Tabula Rasa”, on inspireeritud samuti Berliinis eksiilis elanud Arvo Pärdi muusikast ning mis on Marce loomingus vahest üks meditatiivsemaid.
Kultuurilooliselt tähenduslikest maastikest inspiratsiooni saanud Urmo Rausi maalid on mõtisklus maastikest, mis on olnud pelgupaigad ja ühtlasi inspiratsiooni allikad. Mont-Saint Victoire, Haagi düünide motiivid ja eestimaised soosaared on osa 2017-2018. aastal valminud maaliseeriatest. Samas on Urmo Raus ühendav lüli kolme kunstniku vahel: Pariisis elades leidis ta, lisaks kunstielu keskpunkti Pariisi enda mõjudele, inspiratsiooni just katalaani kunstnike värvi- ja materjalitunnetusest. Vaata intervjuud kunstnik Urmo Rausiga siit.
Kirjandus
Äsja on trükist ilmunud armastatud luuletaja Kristiina Ehini uus kogu “Aga armastusel on metsalinnu süda”. Ehini kaheksas luulekogu räägib suhetest ja üksindusest, metsast ja merest, ahnusest ja armastusest. See on lüüriline ja peamiselt riimiline, ent ka sotsiaalse antenniga raamat, milles autor mõtestab oma ainukordset elukogemust keset ajavoolu ja inimesi, püüdes tundliku kujundi kaudu ühendada argist ja müütilist maailma.
Ehini enda sõnul on viimane kogu eelmistest veidi erinev, seda just lüürilisuse ja riimilisuse tõttu. “Luulekogu sisuks on püüd sõnastada iseendale oma ainukordset elukogemust, vaadata sügavamalt sisse armastuse, suhete, identiteedi, kultuuri, keele ning looduskaitse probleemistikku ja eluringi. Kogumik jätkab minu luule maagilis-realistlikku ja osalt ka sürrealistlikku joont, mis puudutab eksistentsiaalseid küsimusi ning otsib väljapääsu praeguse aja ühiskondlikest keerdkäikudest, sisendades usku, et armastus ja kunstilooming päästavad maailma kivistumast,” on kirjeldanud luuletaja ise.
Arhitektuur ja disain
Kumu Dokumentaal alustab arhitektuurifilmide programmiga, mis toob publikuni sel kevadtalvel kokku kuus erinevat teost.
06.02.2019 kell 18.00 linastub Kumu auditooriumis “Eksperimentaallinn” (The Experimental City), film, mis räägib koomiksite autorist, teadlasest ja visionäärist Athelstan Spilhausist, keda frustreeris linnade üha kasvav saastumine. Ta pani kokku ekspertide rühma ning käivitas 1960. aastatel Minnesota Eksperimentaallinna (MXC) projekti. Koomiksite visioonidest alguse saanud päris ellu kavandatud geodeetilise kupliga superlinn pidi kasutama vaid uusimaid kommunikatsiooni-, transpordi-, saastekontrolli ja energiavarustuse tehnoloogiaid. Projekti kaalukust tõestas USA asepresident Hubert Humphrey ja arhitekt Buckminster Fulleri kaasamine. Eksperiment näis paljutõotav, kuni linna reaalse asukoha kasutuselevõtuni Põhja-Minnesotas.
27.02.2019 kell 18.00 näeb Kumu auditooriumis filmi “Kaadris on Mies: Barcelona kahes vaatuses” (Mies on Scene: Barcelona in Two Acts). Ludwig Mies van der Rohe ja Lilly Reichi revolutsiooniline meistriteos „Barcelona Paviljon“ (1929) muutis arhitektuuriajalugu igaveseks. Ehkki paviljon eksisteeris vaid kaheksa kuud, kestis kujutlus hoonest erinevate generatsioonide nägemuses aastakümneid elavana. Xavi Campreciós on loonud tundliku portree paviljonist kahes vaatuses: ehitus aastal 1929 ja rekonstruktsioon 1986.
Teater
Ugala on toonud lavale John Carney mängufilmil põhineva muusikali “Once” (“Ükskord”) ehk isemoodi loo üksindusest, kirest ja lootustest ning muusika rollist meie elus. Peaosades astuvad üles Priit Võigemast ja Laura Kalle. Loo lavaversiooni muudab eriliseks, et näitetrupp toimib ühtlasi ka bändina ja kogu muusika luuakse elavas ettekandes. Nii mõnelgi näitlejal tuleb muusikalis mängida kolme-nelja erinevat instrumenti. Muusikali libreto autoriks on tuntud iiri näitekirjanik Enda Walsh, muusika ja laulusõnad on loonud filmis peaosi mänginud Glen Hansard ja Markéta Irglová.
Lavastaja Taago Tubina sõnul on see “lugu rõõmu uuesti üles leidmisest muusika loomise kaudu. Nagu pealkirigi viitab, elame ainult üks kord. Kui inimesed saavad siit inspiratsiooni, et oma rõõmu ja armastust väljendada või mõtteid selleks, mida nad tahaksid oma elus teha või muuta, siis on see lugu oma tööd teinud.”
Etendused 1., 2. 14., 15. ja 16. veebruaril Ugalas, märtsis-aprillis nii Ugalas kui Tallinnas ja Tartus.
