Vice Versa: Ewert and The Two Dragons vs. I Wear* Experiment

Ewert and The Two Dragons, I Wear* Experiment

Kohe asja (loe: helide) kallale – järjekordselt on rubriigis fookuses kaks erilist kodumaist artisti ja nende mõlemi uued lood. Kumbki artist kirjeldab enda muusika asemel just teise artisti muusikat, olemust, fookuslugu.

I Wear* Experiment: karge, süntiderohke ja terav-kosmilise helimaastiku saadik andis detsembri alguses välja oma teise stuudioalbumi pealkirjaga “Jupiterz” ning esitleb seda veebruaris toimuval Intsikurmu Talifestivalil.

Ewert and The Two Dragons: südametepüüdja ja -hoidja, ilusa muusika etalon sai sügisel valmis oma neljanda kauamängiva “Hands Around the Moon”. Bänd tuuritab aasta alguses Eestis ning lähiriikides.

Omavahelisse arutellu on asetatud I Wear* Experimenti lugu “Almere” ja Ewert and The Two Dragonsi “Somewhere”.

I Wear* Experiment Ewert and The Two Dragonsist: “Huvitav on näha, kuidas bändi saund ja lood on arenenud sellise väga eestlaslikult kaalutletud ja detailse sammuga.”

“Draakonid on oma muusika, olemise ja tegutsemise osas kindlasti meile suuureks eeskujuks olnud. Kõige esimene kokkupuude nende muusikaga oli Mustpeade maja keldris, kus publikuks oli pigem tuttavad ja sõbrad ning fast-forward paar aastat edasi Positivuse B laval, kus mitu tuhat lätlast laulsid kõiki lugusid kaasa – see oli päris eriline tunne ka kõigi nende väheste eestlaste jaoks seal publiku hulgas, et üks Eesti bänd on teise riigi südamed nii tugevalt võitnud. Huvitav on näha, kuidas bändi saund ja lood on arenenud sellise väga eestlaslikult kaalutletud ja detailse sammuga. Ja lemmiklugusid on vähemalt minu jaoks võrdselt nii esimeselt albumilt kui ka kõige uuemalt,” kirjeldab I Wear* Experiment draakoneid.

“Nii “Somewhere” kui ka paljud teised Draakonite lood omavad sellist nauditavat ja lootustandvat melanhoolset romantikat. Kuulaja jaoks ei tehta loo sõnumit lihtsalt mõistetavaks, sest see oleks ju igav, eks igaüks leiab oma mõtte. Lool on minu jaoks väga toimiv hook, Kristjani trummipartii, kogu loo ambiencesoundide valik ning salairoonia loo lõpus “Somewhere there is no time, Somewhere there is no “whys”, Somewhere we just are, Somewhere very very far, But maybe not.” Lisaks kõigele on “Somewhere” refrään just selline mida paari kuu pärast saab saalitäis fänne kooris a capellas kaasa laulda,” muljetab IWE.

Ewert and The Two Dragons I Wear* Experimentist: “Hea meel on olnud näha, kuidas mõnes mõttes pigem nišibänd nii paljude kuulajateni on jõudnud ja oma fännibaasi järjest kasvatanud.”

“I Wear* Experiment on praegusel hetkel üks põnevamaid elektropopi bände Eestis ja nende ambitsioonikus on imetlusväärne. Hea meel on olnud näha, kuidas mõnes mõttes pigem nišibänd nii paljude kuulajateni on jõudnud ja oma fännibaasi järjest kasvatanud. Nad on näidanud, et näiteks kaugel Aasias tuuritamine ei ole töökuse ja tahte korral ühe Eesti bändi jaoks midagi teostamatut ega kättesaamatut ning nende uut plaati kuulates on tunda, et maailmas ringi rändamine ja erinevate publikute ees esinemine, selliste eriliste kogemuste saamine on mingil määral ka nende muusikat mõjutanud – ning seda ainult positiivses suunas!” kiidavad draakonid IWE’i.

““Almere” on mõnusalt tantsuline, lihtne on selle taustal end ette kujutada LED-reklaamidest värvilises suurlinnamelus. Johanna õrn, kuid samas jõuline vokaal südant kiiremini lööma panevate elektrobiitide taustal mõjub ergutavalt ja üleüldse on IWE näol tegemist sellise “käimatõmbava” jõuga. Meie bändide muusikakirjutamise stiil on küll üsna erinev, kuid usutavasti kõlaks see lugu suurepäraselt ka mitmete teiste bändide esituses, seda saab oma peas päris põnevalt ette kujutada!” mõtisklevad draakonid I Wear* Experimenti pala kuulates.

Hoia end suurepäraste kodumaiste artistide peagi toimuvate kontsertide ja muu heaga kursis bändide Facebooki kontodel:

Vice versa on Edasi rubriik, kus artistid kirjeldavad vastastikku teineteise muusikat.

Liisi Voolaid

Liisi Voolaid

Liisi Voolaid toimetab igapäevaselt muusika- ja kommunikatsioonivaldkonnas, toetades kodumaiseid artiste, ettevõtmisi, üritusi ja teeb kaastööd meediaväljaannetele. Suure osa oma ajast veedab Liisi ka DJ rollis, mängides mõnusatele inimestele enda lemmikmuusikat, mille ühisnimetajateks on soul, funk, mahe värskus ja maailma tummiseima gruuvi aluseks olev pill – basskitarr. Liisi kirjutab Edasile muusikast ja sellega seotud inimestest, püüdes tuua nende olemust lugejatele lähemale. Ja inspireeruda. Loe artikleid (24)