Hiljuti teatas Twitter, et sulgeb talle kuuluva videoteenuse Vine. Keskkonda, mis pakkus võimalust levitada kuue sekundi pikkuseid videoid, kasutas üleilmselt 200 miljonit inimest. Populaarseimatel kontodel oli üle 10 miljoni jälgija. Vine’i sulgemine tähendab, et neil inimestel ei ole võimalik oma jälgijatega varasemal moel enam suhelda.

Teenuse sulgemisotsus tähendab seega ohtu nende kontaktide kaotamiseks. Sotsiaalmeedias turundajatele peaks see olema tõsine häirekell. Kujutame ette apokalüptilist stsenaariumi – kas te oleksite valmis Twitteri, Snapchati või jumal hoidki – Facebooki sulgemiseks? Ärge arvake, et seda ei juhtu kunagi.

Vine’i sulgemine näitab ilmekalt, et sotsiaalmeedia kontod, mida ettevõtted on harjunud pidama nende omatud kanaliks, ei ole tegelikult sugugi nende täieliku kontrolli all.

Seepärast on täpsem Põhja-Ameerikas üha enam kasutatav mõiste renditud meedia, mis viitab “majaomaniku” olemasolule. Majaomanik otsustab, millistel tingimustel võimaldab oma pinnal tegutseda ning võib neid tingimusi muuta.

Mustema arengu korral selle sootuks sulgeda, mis enamusele Vine’i kasutajatele tähendab ühtlasi kontaktide katkemist jälgijatega. Ettevõtte turunduses ei saa sellist olukorda aga lubada.

Tegelikult ei pea sugugi kogu teenus lakkama olemast mõistmaks, et kanali kasutamine võib kaasa tuua takistusi. Veidigi internetis ringi vaadates leiab mitmeid ettevõtteid, mis on leidnud end ootamatult olukorrast, kus Facebooki lehekülg on kustutatud. Tavaliselt ei ole sellele eelnenud mingisuguseid hoiatusi ega juhiseid kuidas lehekülge taastada.

Pärimise peale saab Facebookist tavaliselt vastuse, et leheküljel rikuti kasutamistingimusi, tavaliselt midagi, mis on seotud autoriõigustega.

Seda, et ühel neist lehtedest oli üle 300 000 jälgija ja teine oli investeerinud tuhandeid dollareid Facebooki reklaami ei huvita kedagi. Rikkumine on rikkumine – isegi kui sa ei tea, mida sa valesti tegid.

Facebook ei juhi tavaliselt tähelepanu konkreetsele postitusele, vaid lihtsalt peatab konto või kustutab selle.

Seepärast on keeruline ka oma viga heastada või siis tõestada, et sa pole eksinud. Isegi kui sul õnnestub sellesse debatti laskuda siis aja- ja energiakulu on märkimisväärne. Enamus ettevõtteid sellisesse olukorda muidugi ei satu, kuid sellise tõenäosusega tuleks riskianalüüsis siiski arvestada.

Seda, et sotsiaalmeedia kontosid ei tasuks pidada omatud kanaliks näitab ka orgaanilise ulatuse pidev langemine. Pidevalt muutuvad algoritmid on peavaluks paljudele ettevõtetele, eriti meediafirmadele, kes jõuavad üha väiksema hulga jälgijateni. Mõiste omatud meedia eeldab aga, et omad täieliku kontrolli sõnumi ja selle levitamise üle.

Milline on minu nõuanne, soovitus?

Esita endale lihtne küsimus – mida sa teeksid, kui sul sotsiaalmeediat ei oleks? Ja siis tee seda! Ning lisaks sellele kasuta ka sotsiaalmeedia võimalusi.

Hea kommunikatsiooniplaan sisaldab erinevate kanalite kasutamist, mis teineteist täiendavad ja kanalite riske maandavad. Seejuures tuleb eristada püsikliendile suunatud kommunikatsiooni ja uute klientide leidmiseks tehtavaid.

Praktiliselt iga ettevõtte edu aluseks on see, kuidas suudetakse muuta kliendid lojaalseks ja neid pidevalt teenindada. See eeldab aga väga head ülevaadet, kes on püsikliendid ning kuidas nendega on võimalik otse suhelda. Nii jõuamegi püsikliendibaasini, mis on ettevõtte üks väärtuslikumaid varasid.

Püsiklientidega peab olema ettevõttel võimalik suhelda otse, ilma vahendajateta.

Selle eelduseks on täpne püsikliendibaas, mis võimaldab ka segmenteerimist. Eesmärgiks on saata klientidele võimalikult asjakohaseid sõnumeid ja seda saab teha ilma vahendajateta. Uudiskirjad on ühed efektiivsemad kommunikatsioonimeetodid.

Sotsiaalmeedias saab suhelda nii püsiklientidega kui ka potentsiaalseteste klientidega. Siin tehtav kommunikatsioon täidab kindlasti eesmärki olla oma tarbijate silmis aktiivne ja usaldusväärne kuid samas sisaldab riski – sõnumi levi ei kontrollita täielikult.

Samuti tuleb turunduskommunikatsiooni mix‘is endiselt kasutada ka muid traditsioonilisi ja vähemtraditsioonilisi lahendusi – reklaam, PR, üritusturundus, sisuturundus jne. See, millisele kanalile rõhuasetused langevad sõltub ettevõtte tegevusalast ja arengustaadiumist.

Seega, veelkord – mida sa teeksid, kui sotsiaalmeediat ei oleks? Tee neid asju, mis just üles loetlesid!