Veidi rohkem kui kümme aastat tagasi korraldasime panga börsile minekut. Seda tahtsid korraldada kuus maailmakuulsat investeerimispanka, kes kõik kenasti oma esitlusi tegid. Naljakas oli vaadata, kuidas kõik näitasid, et just nemad on igas valdkonnas kui mitte esimesed, siis vähemalt teised kindlasti.
Jah, lugesite õigesti. Kuus panka olid kõik igas asjas kahe parema hulgas. Lihtsalt näidati erinevaid piirkondi ja erinevaid perioode. Üks oli parim viie aasta lõikes ja näiteks Euroopas. Teine oli parim viimasel aastal ja Ida-Euroopas. Kolmas oli suurim tegija maailmas tehingute arvu järgi ning neljas mahu järgi. Jne. jne. See kõik võib olla lubatud kui on tegemist spetsialistidega. Aga kui tegemist on tavalise tarbijaga, siis on see loomulikult lubamatu.
Igal juhul tuli mulle see lugu meelde kui ma viimasel ajal tänavapildis pankade pensionifondide reklaame olen näinud. Turundajad on leidnud nipi, kuidas näidata, et meie pensionifondidel pole häda midagi. 6.54% tootlust aastas on igati hea tulemus. Ainult kahju, et me ei leia Eestis ühtegi inimest, kelle II samba investeeringud sellist tootlust oleks teeninud. Nimelt on see ühe osaku tootlus, mis ei arvesta, et me iga kuu sinna juurde maksame ehk osakuid juurde ostame. Ka Postimees läks meie pensionifondide õnge ja avaldas tabeli, kust tuli välja, et praktiliselt kõik fondid teenivad omanikele rohkem kui on inflatsioon.
Millest tuleb erinevus fondihaldurite poolt näidatava tootluse ja OECD poolt arvutatud tootluse vahel?
Vahe on selles, et fondiosaku tootlus näitab, kui palju on fondi osak kasvanud. Seal ei ole erinevalt OECD raportist arvestatud fondi mahtu. Kui pensionikogujal on esimesel aastal fondis sada eurot ja viimasel aastal kümme tuhat eurot, siis on suur erinevus, kas tootlus on üks protsent või kümme protsenti esimesel või viimasel aastal. Kümme protsenti kümnest tuhandest on tuhat aga kümme protsenti sajast eurost on kümme eurot.
Kuna osade meie fondihaldurite tootlused olid väga head vahetult peale kriisi ja viimasel viiel aastal on need olnud kehvapoolsed, siis näidataksegi osaku tootlust. Ehk siis arvu, mida fondiomanikku tegelikult ei huvita. Aga saab näidata, et fondil läheb väga hästi. Mina raha kogujana kasutan Tuleva poolt välja töötatud valemit, mis mulle konkreetselt minu sissemaksetele vastava tootluse arvutab. See näitab täpselt seda, mis ma teeninud olen ja missugune on olnud tootlus kas aegade algusest alates või mõnest konkreetsest ajahetkest. Muud tootluse näitajad kahjuks suurt miagi ei näita.
Kui ma eelmisel nädalal Swedbankist oma III samba tootlust vaatasin, siis oli justkui põhjust rõõmustada. Üks fond oli teeninud 89 ja teine 20 protsenti. Jah. Lugesite õigesti 89 protsenti. Küllap pangajuhid teavad, et heaks kombeks on rääkida aasta tootlusest. Ja kui ei räägita aasta tootlusest, siis peaks olema märge juures, mis perioodiga on tegu. Arvestades, et minu sammas on üle 15 aasta vana, siis 89 protsenti aastas oleks muidugi soliidne. Tuleks kokku tublisti üle saja miljoni euro. Loodan, et Swedbank mulle selle ka kinni maksab.
Tegelikult näidatakse seal tootlust aegade algusest. Aga kuidas klient peab seda teadma? Minul mingit märget vähemalt leida ei õnnestunud.
Või siis võtame tasude määrad. Fondi prospektis näidatakse kui suured on valitsemise tasud. Ja need on meil väga kõrged. Kahjuks aga sellega kulud veel ei piirdu. Mingid kulud tulevad alati lisaks ja seda on veel umbes 0.2 protsenti. Aga see number on kusagile hästi ära peidetud ja minusugune klient seda naljalt üles ei leia.
Lõpetuseks tunnistan ausalt üles, et vaatamata sellele, et olen panganduse ja finantside magister ning panganduses töötanud varsti kolmkümmend aastat, on mul selles rägastikus väga raske orienteeruda. Mida rohkem ma sellesse pensionisambasse süvenen seda hullem see asi mulle paistab. Siin on vaja ühtseid reegleid. Nii nagu laenamisel peab näitama laenu kulukuse määra, tuleb ka siin terminites kord majja lüüa. Vastasel juhul ei tea, mis perioodi tootlusest me räägime, kas on kaalutud fondi mahuga või mitte ja kas ikka kõik fondi kulud on näidatud.
Vaatamata sellele, kas pensioni II sammas muudetakse peale valimisi vabahtlikuks või mitte, on seal vaja teha restart.
Allikas: Indrek Neivelti blogi
