Reijo Väljak: enesejuhtimisest – see pole midagi uut, me juba teame seda!

Tuntud tippcoach Marshall Goldsmith räägib, et saab pärast seminare osalejatelt pidevalt tagasisidet, et lood eesmärkidest, iseenda motiveerimisest, harjumustest ja distsipliinist ei olnud midagi uut – me juba teame seda! “Aga kas te neid oskusi ka rakendate?” küsib seepeale tema vastu.

Soovitud elu ja hetkeseisu vaheline lõhe on täpselt enesejuhtimise kaugusel. Iga päev on võimalus teha valikuid ja otsustada teistmoodi kui seni. Kui me ei ole rahul oma töö, abikaasa või iseendaga – siis on ainult meil endil võimalus midagi ette võtta. Teisi muuta ei ole meie võimuses. Viimased viis aastat olen praktiseerinud allolevaid oskusi ja püüdnud neid oma harjumusteks kujundada. Nagu elus ikka käib kõik tõusude ja mõõnadega, kuid iga aasta märkan edusamme.

  • Distsipliin

Distsipliin = Motivatsioon. See tähendab, et kui jääme ootama inspiratsioonipuhangut, siis ei jõua me kuhugi. Kõik edukad ja tuntud inimesed läbi ajaloo on tegutsenud. Suuta eesmärgi nimel tööd teha ka hetkedel, kui motivatsiooni pole, on määrava tähtsusega. Jaan Kross väidetavalt alustas iga hommikut kirjutamisega ja ei tõusnud laua tagant enne, kui vähemalt üks A4 puhast teksti tema ees oli.

  • Iseseisev õppimine

Mida rohkem õpime, seda rohkem taipame, kui palju veel ei tea. Igalt poolt on midagi õppida: halbadest olukordadest, Selveris käimisest, koolituselt, mis ei vastanud ootustele, inimestelt, kes meile ei sümpatiseeri jne. Vaadeldes elu läbi “õppija prillide” saab sellest omadusest üks kõige tähtsamaid edutee rajajaid. Elukestev õppimine on tänase ajastu normaalsus. Kõik võimalused on ühe kliki kaugusel, et muuta oma elus seda, mis meid ei rahulda.

  • Suhtlemisoskus

Suhtlemine on kunst, mida tuleb arendada ja mis võib avada palju uksi. Hea suhtleja kohtleb kõiki inimesi väärikusega: nii turvameest kui direktorit. Sellest võidavad mõlemad pooled. Asudes võõra inimesega suhtlusse, peame me tegema kõik selleks, et vestluse lõpul ka vastaspool rahul oleks. “Kas sulle sobib?” on üks paremaid küsimusi selle tagamiseks.

  • Eesmärkide seadmine

Peep Vain võttis ühes oma artiklis suurepäraselt kokku, mida eesmärkide saavutamine annab: eelkõige seisneb see arengus, mitte lõpptulemuses. Teiseks, saada oma elu paremasse korda: olla rahulolevam ja tunda õnnetunnet. Hea mõte on siinjuures eesmärke üles (või läbi) kirjutada. Kui see on meil visuaalselt näiteks peegli servas või desktopil, tuletab see ennast meelde. Ja teiseks, läbikirjutamine aitab meil eesmärki enda jaoks paremini mõtestada ning salvestades selle meie mällu kauemaks. Mida sa tahad saavutada, mis sulle tähtis on?

Need ei ole kaasasündinud omadused meie geenides. Uskumus, et kuulsad ja edukad on kuidagi eriliselt andekad ja talendikad on liiga lihtne seletus nende edule. Õnneks teame ise, et see pole tõsi – absoluutselt igas inimeses on peidus potentsiaal, mis vaid ootab avanemist. Aga ootamise all tuleb mõelda tegutsemist, et soovitud õnn/edu meid üles leida saaks.

Reijo Väljak

Reijo Väljak

Reijo Väljak on ettevõtja, coach ja õpetaja. Ta teeb koostööd Noored Kooli programmiga ja õpetab enesejuhtimise kursust Pelgulinna Gümnaasiumis. Koostöös eri valdkondade ekspertidega aitab ta luua ja arendada isikubrändi. Reijo artiklid sisaldavad lühikesi ja praktilise sisuga nõuandeid enda elu paremaks juhtimiseks. Loe artikleid (9)