Ma ei taha öelda, et klassikaline agentuur või freelanceri elu on ilmtingimata võrreldavad või üks teisest kuidagi parem, mõlemal on plusse ja miinuseid. Selles loos jagan oma vabakutselise elust kui ühest formaadist, kuidas oma tööelu elada.
Pidasin digiagentuuri ligi 20 aastat, nii et tegelikult olin palgatöötaja ja tööandja korraga. See pole sugugi lihtne roll – info paljusus, vastutus, pidev riskitunne, erinevad inimesed ja iseloomud, tööjõumured. Stress on nonstop režiimil, läbipõlemise oht suur. Omad rõõmud ka muidugi. Loovsektor + teenusäri + kõrged kulud = väga nõudlik kombinatsioon. Müts maha, kes selles äris vastu peavad ja edukad on. Mingi hetk oled nii harjunud, et pead seda pidevat sisemist ärevust normaalsuseks ja oled kogu aeg natuke katki. “Vast on kõigil sedasi, kiire maailm ju.”, mõtled. Või…?