Armin Kõomägi: meie rahvaarv võib väheneda ja jõukus kasvada samaaegselt. Riigiuuendus

Armin Kõomägi I Foto: Kristjan Lepp

Ettevõtja, kirjanik ja Riigireformi Sihtasutuse asutaja Armin Kõomägi usub, et Eesti suudab olla maailmale eeskujuks, kuidas saab väheneva rahvaarvuga olla veelgi edukam riik.

Sa oled ühes oma varasemas mõttearenduses öelnud, et Eestil võiks olla kolm ideed narratiiviks. Üks on uus riik, teine orgaaniline mahe-Eesti ja kolmas on mittekasv või jätkusuutlik mittekasv. Ja sa ütlesid, et mittekasv on tõhusa riigiga ja selle edukusega hästi seotud. Miks?

Mittekasv sunnib olema väga heas vormis. Mittekasv tähendab seda, et Eesti inimeste arv jääb enam-vähem samaks ja järelikult ei saa me siin loota rahvaarvu kasvust tuginevale majanduskasvule. Aga mittekasvu ei peaks kuidagi suhtuma negatiivselt. Eriti arvestades millised kolossaalsed väljakutsed seisavad inimkonna ees, kelle arvukus jõuab prognooside järgi juba mõne aastakümne pärast 10 miljardini.

Eesti on maailma üks väiksemaid riike. Mis tähendab, et me võime olla edukad eksportijad nii headel kui halbadel aegadel. Meie eksport, mis on piisk üleilmses kaubanduses, võib tagada meie inimestele pikaajalise jõukuse kasvu.

Rahvaarvu väikest kahanemist pole õige näha probleemina. Võtame seda kui tõsiasja. See, kui inimesi Eestisse juurde ei tule ja kui siia ülemäära palju reostavat tootmist ei lisandu, tähendab, et meile kõigile jääb rohkem vaba loodust, puhast õhku ja vett. Tänapäeva maailmas on see luksus.

Me võiksime olla mittekasvuga positiivne näide maailmale. Et kuidas ühel ühiskonnal on võimalik demograafilise mittekasvu tingimustes olla õnnelik, terve ja puhta elukeskkonnaga.

Kas sa näed, et praeguses maailmas on võimalik pakkuda välja narratiivi, millega suur osa ühiskonnast samastuks?

Näen. Ma mõtlen, et meie riigi tegevuse võiks robustselt jaotada kaheks suureks klotsiks – poliitikad ja aparaat.

Riigireformi Sihtasutus pühendub eelkõige aparaadile. Mul on tunne, et poliitikud peakski vaidlema eri poliitikate üle. Aga peaks olema absoluutselt kõigi huvides, et meie riigiaparaat on tõhus. Ma ei näe ühtegi parteid, kes tahaks ebatõhusat riiki.

See tõhus aparaat peaks sobima meile kõigile. Ükskõik, kas meil on käibemaks 10% või 30%. Kas meil on astmeline tulumaks või tavaline tulumaks. Hea näide on kasvõi see, mis on toimunud Maksuametis. Seda on viimasel ajal juhtinud väga head erasektorist tulnud tippjuhid. Mis meil puudu on, on minu arust see, et meil ei ole ühtset nägemust kogu riigiaparaadi toimimisest.

Elu näitab, et poliitikasse ja poliitikat tegema võivad minna väga erineva taustaga inimesed. Aga selle aparaadi juhtimisega igaüks meist hakkama ei saa. Ja sellepärast ma arvan, et seda aparaati ja poliitikuid peaks vaatama eraldi. Nii suurt ägedat aparaati nagu Eesti Vabariik ei suuda juhtida Armin Kõomägi, ei suuda juhtida Maire Aunaste ega Erki Nool. Aga kõik need nimed võiksid olla vabalt meil Riigikogus esindatud. Nad on olnud seal. Ministrikski on võimalik saada suhteliselt lihtsalt. Aga seda aparaati juhtima kõlbab ülitugev spetsialist. Ja kui see on meie kõigi huvides, siis küsimus ongi, et kuidas saavutada meie riigijuhtimises olukord, et see aparaat oleks ülihästi juhitud.

Mis kasu inimesel sellest on, kui riigiaparaat on trimmis ja tõhus?

Jällegi võib riigi kui terviku jaotada kaheks. Riik jaotab raha ümber. Ta korjab kokku ühest otsast kokku ja jaotab teisest otsast välja. Osa sellest rahast, mis riik kokku korjab, läheb aparaadi ülalpidamisse. See on meie kõigi huvides, et see aparaat on nii tõhus, et tema ülalpidamisele läheb võimalikult väike osa. Ehk siis raha, mis läheb õpetajatele, korrakaitsele, teedeehitusele, tervisele jne – oleks suurem. Kasu on väga ilmne. Samade riigieelarve tulude juures saaksid inimesed rohkem kui aparaadile kulub vähem.

Kui see oleks ainult sinu teha – mis oleks esimesed uuendused, mida sa riigipidamise aparaadis teeksid ära 8 aasta jooksul – Riigireformi SA lähtevisioonis on kirjas mõte, et riigireformi ei saa teha ühe valimistsükli jooksul ning on kahe valimistsükli jooksul teostatav plaan.

Ma lööks lahku organisatoorselt just aparaadi ja poliitikad.

Mulle tundub, et riigil võiks olla peakantsler peaministri kõrval, kellele võiks maatriksjuhtimise süsteemis alluda kõik kantslerid. Kantslerid koos peakantsleriga, peaksid vastutama tõhusa riigiaparaadi eest ja ühiselt visiooni ellu viima. Ükskõik, milline on meie maksupoliitika, milline on meie hariduspoliitika, muude valdkondade sihid.

Ma ei taha praegu kellegi kohta halba öelda, aga praegu võib saada üleöö ministriks inimene, kes varem on teinud sootuks teist tööd kui suure organisatsiooni efektiivne juhtimine. Sügavalt kahtlen sellises suutlikkuses. Ka mina ise ei suudaks nii, kuigi ma olen ettevõtluses olnud 25 aastat. On vaja selgeid mängureegleid ja suuremat nõudlikkust leidmaks inimesi, kes saaksid väga suurte ja keeruliste organisatoorsete ülesannetega hakkama, eesmärgiga teha meie riik kodanike jaoks nii tõhusaks kui vähegi võimalik.

Tõhususega kaasneb tavaliselt inimeste peas veel üks asi. See on mõttelaad, et “kui me tõmbame riiki veel rohkem trimmi ja teeme ainult neid asju, mis on hädavajalikud, siis jäävad tegemata mitmed teisedki hädavajalikud asjad.” Kas sa näed mingeid ohukohti? Asju või valdkondi, mida ei tohiks puutuda?

Ei, ärme aja asju segi. Kui keegi ütleb, et seda asja me ei tee, siis see on poliitika. See ei ole aparaat. Aparaat juhindub sellest, mida poliitik ütleb. Aga ta viib seda ellu nii tõhusalt kui võimalik.

Kui lepitakse kokku näiteks uus maks – mis on poliitiline küsimus -, siis aparaat teab, kuidas see maks nii kokku korjata, nii et inimene ei peaks kuskil midagi taas aegavõtvalt deklareerima.

Sa oled varem ka öelnud, et sa oled nii skeptik kui ka naivist. Mis osas oled sa riigireformi teemal skeptik ja mis osas võiksid sa naiivselt unistada?

Olen skeptiline, et erakonnad sulandavad riigireformi kontseptsiooni täies mahus oma programmidesse. Pigem nopivad meie ettepanekutest välja mingisugused osad.

Vastukaaluks on ka minus natuke naiivsust. Naivist võiks uskuda, et kui teha kõvasti, kõvasti tööd ja selgitada rahvale miks reformi on vaja, mis kasu saavad kõik hästi toimivast riigist, hakkavad inimesed meie ettepanekute elluviimist nõudma ja tahtma. Ütlema, et: “Me tahame, et riik toimiks paremini.”

Milline on hästi toimiv riik? Või sinu unistus hästi toimivast riigist?

Hästi toimiv riik on minu jaoks selline, mis täidab kõiki oma ülesandeid. Ma saan riigipidamises regulaarselt kaasa rääkida. Minu arvamust küsitakse. Aga samas igapäevatoiminguteks kulub mul vaid mõni minut aastas, et temaga suhelda.

Mais sündis kodanikualgatusena Riigireformi SA, selleks, et Eesti oleks hästi juhitud ja selge visiooniga ergas riik, mis teenib oma rahvast. Riigireform on keskvõimu, põhiseaduslike institutsioonide ja kohalike omavalitsuste ülesehituse ning tegevuse kriitiline hindamine ja tõhusamaks ning tuleviku väljakutsetele vastavaks ümberkorraldamine. Sihtasutusega seotud inimesed räägivad riigiuuendusega seotud artiklisarjas, miks ja kuidas.

Kristi Liiva

Kristi Liiva

Kristi Liiva on Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liige. Loe artikleid (2)