Psühholoog ja koolitaja Veiko Valkiaineni juhtimisblogi ja podcast‘i seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegse riigiasutuste juhtimiskogemusega tippjuht Lauri Tabur. Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Pärnu Juhtimiskonverentsid valisid Lauri 2014. aastal Eesti Parimaks Juhiks, aasta varem nimetati tema juhitud Sisekaitseakadeemia Eesti Unistuste Tööandjaks. Täna tegeleb Lauri peaasjalikult juhtimistreenerina oma juhtide koolitamise ja nõustamisega tegelevas firmas Smart Grow OÜ. Lauriga räägimegi juhtimise olemusest – rääkimisest, kuulamisest ja otsustamisest.
Mõtteid vestlusest:
- Kui töötada inimestega, siis kõige keerulisem on kuulata oma inimesi. Ma arvan, et teise inimese ära kuulamine ja oskus teda päriselt kuulata on üks keerulisemaid väljakutseid juhi puhul. Pahatihti tekib ju see tunne, et äkki inimesed on kuidagi kallutatud ja tendentslikud oma arvamustes. Kus see tõde tegelikult on – seda kuni sinnamaani välja, et päris paljud juhid arvavad, et nemad on need kõige targemad. Et tahaks ju lüüa rusika lauale ja öelda, et tegelikult on tõde hoopis midagi muud! Aga kui sa tahad eesmärgi poole liikuda koos inimestega, siis paraku peavad inimesed sinuga sellel teekonnal kaasas olema. Ja kuidas nad kaasa tulevad? Ikka seeläbi, et nad tunnevad, et nad saavad kaasa rääkida ja panustada eesmärkide poole liikumisel. See on see kunst kuulata nad ära ning leida sealt see tera, mida edukalt rakendada eesmärgi saavutamise teel. Nii on võimalik paremini hõlmata oma nö reisikaaslased ühisele teele kaasa.
- Aga mis nüüd selle kuulamise keeruliseks teeb, on oskus esitada õigeid küsimusi. Vastuseid saab tänasel päeval paljuski juba robot anda, vastused on meil google’is kõik olemas – selleks ei ole juhti vaja. Mida täna veel tehisintellekt ei oska, on õigeid küsimusi küsida. Ja see on see inimlikkuse koht, milles arvuti ei ole suutnud inimesele järgi tulla. Et sa saaksid kuulamise käigus kätte need õiged vastused, mida sa soovid inimeste käest saada. Ja õige vastus ei ole mitte õige vastus sinu jaoks, vaid inimese enda jaoks. Et inimene hakkaks selle vastuse tulemusena tegutsema edasi selliselt nagu tema õigeks peab ja et see läheks ka kokku organisatsiooni eesmärkidega. Küsimine ongi tegelikult teadvustamise protsess. Uue põlvkonna töötaja ei taha enam korraldust saada, tema tahabki nö hõlmamist läbi selle, et sa oskad tema käest õiges olukorras õigeid küsimusi küsida. Ja selle juures ei ole vähemalt täna võimalik kokku panna nö õiget algoritmi. Kõik see muudab kuulamisoskuse veelgi keerulisemaks.