Venemaa hetkel ühe tuntuima lavastaja ja režissööri Kirill Serebrennikovi uut filmi „Suvi“ (“Leto”) kannab eelkõige vene 80ndate rokkmuusika ja ajastutruuduse vaim. Film ei keskendu niivõrd Viktor Tsoi isikule, kuivõrd muusika rollile tollase vene nooruse ja avangardi elus – muusika oli vabaduse kants ja põlvkonna hääl, paik, kus võis end muude eluvaldkondadega võrreldes tõelisemalt väljendada ja vabamalt tunda.
Film torkab silma oma režii ja kinematograafia poolest: on näha Serebrennikovi kui teatrilavastaja kätt ja nägemust kaootiliste ja teatraalsete peostseenide lavastamisel. Läbi kaadrite liikuvad tegelased, muusikalisarnased vahelepõiked, mis on rõhutatult kunstlikud ja stiliseeritud, loovad mulje teatrivõtete sisenemisest filmi. Suurepärane leid on jutustajakuju ning filmi raamistav, aeg-ajalt ilmuv graafika, mis keskendub laulusõnadele ning näitab tegevust otsekui 80ndate slaididelt, luues dokfilmiliku tunnetuse.
Iiris Viirpalu
Iiris Viirpalu on lõpetanud semiootika ja kultuuriteooria magistri ning tegutsenud aastaid nii kultuurikorraldaja kui ka vabakutselise kriitikuna. Ta on kirjutanud arvustusi, arvamusartikleid ja teinud intervjuusid kultuuriväljaannetele. Iiris on Edasi kultuurirubriigi kaasautor. Loe artikleid (51)
