Eesti suvi, (väga) väike aga tubli. Juba pisut ebausku tekitavate heade ilmade asemel saabus suve ametliku algusega ka klassikaline suveilm. Seega varub tark inimene soojade hoovi õhtute, pargi piknikute, rannalebo ja muu suvise idülli kõrvale ka ilmale kohasemaid plaane. Lubage soovitada ja ärge ilma pärast närvi minge, seadke sammud parem näiteks kinno.
“Filmitöötaja” (“Filmworker”)
Esimene teos, mis suvevalikus uudishimu äratab on dokfilm Leon Vitalist, kes tegutses Stanley Kubricku assistendina. Pärast Lord Bullingdoni osa täitmist vägeva ent nõudliku lavastaja filmis “Barry Lyndon”, otsustas Vitali edaspidi andunult mängida hoopis kaameratagustes rollides ning tegi seda üle 20 aasta. Film on samal ajal põnev pilguheit Kubricku ainulaadsesse maailma ning kummardus kaadritagustele kangelastele.
Linastub kinos Sõprus Dokiõhtu programmi raames 09/07.
“Kuumad suveööd” (“Hot Summer Nights”)
Kuumad suveööd. Kus? Parem kinos, kui mitte kuskil… Kuigi selle filmi üldine raamistik langeb “poisist meheks” žanrisse, on mul selle coming of age tükiga suured ootused. Esiteks, on peaosas eelmisel aastal komeedina kinokunsti teadvusesse tõusnud Timothée Chalamet. Siin mängib ta Cape Codi suvitama läinud keskmist kohmakat teismelist Danieli, kellest peale kohaliku kanepi diileri Hunteriga tutvumist ning paari jointi sujuvalt savu kuller saab. Gangsta’s paradise’ist saab aga ilmselt kiiresti täiuslik torm, mis rannalinna taustal tuure koguma hakkab. Pildikeel lastakse ekraanile läbi suve sumeda filtri ja kui trailerit uskuda, on lavastaja Eliyah Bynum filmi tempoga osavalt mängides suurepärase debüüdiga hakkama saanud. Ootan Baby Driverile sarnast elamust.
Linastub enamus kohalikes kinodes alates 27/07.
“Leto/Suvi”
Ausõna, ma ei valinud filme nime järgi. Leto/Suvi räägib Viktor Tsoist, kes Nõukogude ajal oma teenete eest vene maa-aluse musa skeene hüvanguks ebajumala staatusesse tõusis. Film võtab fookusesse Tsoi enne legendiks saamist ning tõotab olla huvitav aken rokkmuusika imbumisest ühiskonda, kus see nii rangelt keelatud oli.
Linastub kinodes Sõprus ja Artis alates 02/08.
“BlacKkKlansman”
Ausõna vol. 2, ma ei valinud filme selle järgi, kas nad on inspireeritud tõestisündinud lugudest või mitte. Puhas juhus, et neli viiest soovitusest päriselul põhinevad. Spike Leele on usaldatud lavastada Ron Stallworthi lugu. Mehest sai 70ndatel esimene mustanahaline uurija Colorado politseijaoskonnas, kes kohalikku Ku Klux Klani gruppi infiltreerus. Jepp, see juhtus. Telefoni teel valget, vihkamisest punnis idiooti ehk iga “julgelt patriootliku” kogukonna unistust teeseldes, õnnestus tal valge paarimehe (fantastiline Adam Driver) abiga läbi rassismi “kroonjuveeli” õõvastava labürindi navigeerida. Eks saab näha, kas film on pigem ära leierdatud võtetega, sotsiopoliitilise sõnumiga märul-komöödia või oivaline satiir, mis peenelt rassismi ja rumalust taunib. Ise loodan viimase peale.
Linastub enamus kohalikes kinodes alates 10/08.
“Ära muretse, ta ei jõua jala kaugele” (“Don’t worry, He Won’t Get Far On Foot”)
Ka “Ära muretse, ta ei jõua jalgsi kaugele” on true story, mis mähitud mängufilmi formaati. Teos räägib karikaturist John Callahanist, kes peale aastatepikkust alkoholismi ning selle tagajärjel toimunud õnnetust kunsti kaudu uue motivatsiooni leiab. Pärast ratastooli istumist hakkab mees joonistama mustast huumorist nõretavaid ja tabuteemasid puudutavaid koomikseid, mis paljudele oma brutaalses aususes pahameelt valmistavad. Callahani huvitas poliitilise korrektsuse asemel siiski pigem see, kuidas tema looming teisi puudega inimesi kõnetab. Sellised “läbi raskuste uuesti õnne poole” lood lähevad väga kergelt väga juustuseks ning julgen ennustada, et ka selle filmi puhul on tegemist liigutava enese taasleidmise draamaga. Samas on Callahani ning tema tööde tahumatus, tugev näitlejate plejaad (Callahani kehastav Joaquin Pheonix, pikkade juuste ja habemega hipiks transformeerunud Jonah Hill ja Rooney Mara) ning Gus Van Santi kaamerasilm piisavad põhjused, et kinosaali meelitada.
Linastub enamus kohalikes kinodes alates 17/08.
Loodetavasti lubab suvi ikka õues ka puhata ja mängida, kuid need mõned vihmased päevad saab mõnusasti kuivas kinosaalis mööda saata.
Johanna Maria Mängel
Johanna Maria Mängel on vabakutseline muusikaajakirjanik ja sotsiaalteaduse magister, keda paeluvad eelkõige eri kultuurinähtuste allikad, allhoovused ja mõjud ning muusika äärealad. Loe artikleid (64)
