Viisin eelmisel nädalal läbi koolituse, mille jaoks uurisin, milliseid trende näevad eksperdid aastaks 2026 ühiskonnas, majanduses, tervishoius, hariduses, ning sealt loomulikult kukkusin jäneseurgu ja vaatasin üle ka trendid reklaaminduses, meediatarbimises, disainis ja teistes valdkondades.

Kõige rohkem hakkas erinevates “hitihoiatustes” silma erinevas sõnastuses inimese vastuhakk tehnoloogiale. Ühes ülevaates nimetati seda “uueks luksuseks” – kultuur, mis väärtustab aega, oskusi ja analoogsust. Et TikTokis ei ole enam luksus kallis brändikott, vaid pigem aeg (näiteks käsitöö, klaverimäng, aiandus) ja kõiksugused offline-elamused. Mitmes kohas oli põhitrendina välja toodud “nostalgia” – mõte sama, ehk igatsus maailma järele, kus veedame vähem aega nutiseadmetes ja oleme rohkem ühendatud irl (in real life). Üks väga suur trend mitmes valdkonnas, mis kuulub ka nostalgia alla: praegu trendib väga aasta 2016. See tundus mulle esmapilgul totter, et aasta saab trendida, aga siis hakkasin seda märkama kõikjal – Wikipedias on isegi artikkel “2026 on uus 2016”. Jagatakse palju tolle aasta muusikat, igatsetakse AI-eelse ja laialt levima hakanud valeinfota aega, moes on 2016. aasta rõivatrendid (iu, kitsad teksad, tere tulemast tagasi kombineekleidid ja heleroosa! Ennustatakse suisa kontsakingade tagasitulekut?!)

Eia Uus

Eia Uus on kirjanik, loovusmentor ja õpetaja. Ta on avaldanud viis romaani, reisikirju, jutte, luuletusi ja viimati raamatu “Kirjad Buenos Airesest”. Ta on elanud Tais, Kanadas, Prantsusmaal, Hiinas ja Argentinas. Loe artikleid (71)