“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.
Soome
Taksoturg avaneb heleda laksuga
Juuli algusest lööb Soome taksoturu kohal taevas heleda laksuga ütlemata valgeks, sest sisuliselt võetakse kõik senised piirangud antud teenuse pakkumiselt maha. Suurimad uuendused on täiesti vaba hind ehk ei ole enam ametlikke hinnapiire, takso tellimiseks tekib juurde uusi mooduseid (näiteks pealinnapiirkonnas on turul kohe aktiivsed 8 äppi), sisuliselt saab taksot sõita kes iganes millega iganes ning eelmisel suvel Soomest lahkunud Uber kolib jälle tagasi.
Tasuta rasestumisvastased vahendid valdasid ei huvita
Soomes on asjakohased organisatsioonid aastast 2006 teinud valdade suunas selgitustööd, et nendel oleks odavam pakkuda oma elanikkonnale tasuta rasestumisvastaseid vahendeid, kui katta abortidega kaasnevaid kulusid. Ometi on 311-st vallast ainult 35 seda teed läinud ja teema tundub olevat endiselt tabu. Loe edasi: YLE
Masust aitab üle vaadata kunst
Lõuna-Savo väikelinn Pieksämäki on läinud seda teed, et linnas tekkivad tühjad kommertspinnad täidetakse kunstiga, sest kohalike juhtide hinnangul olevat masu puhul kõige hullem masu enda asemel sellega kaasnev vaimne masendus. Endine tähtis 20000 elanikuga raudteesõlm sai vastava idee Itaaliast ja ongi nii nüüd tõusnud oma suurusest ja senisest mainest suuremaks kultuurikeskuseks. Loe edasi: YLE
Läti
Laste palgast otsetoetust vanemate pensionile
Lätis on käidud välja ettepanek, et nende pensionäride pensionile, kellel on Lätis tööl käivaid ja makse maksvaid lapsi, võiks lisada korra aastas lisa, mis võrduks vastava lapse palgast 1%-ga. Loe edasi: Delfi
Jurmala palub linna sissesõidu eest tasuda netis
See pole mingi uudis, et Jurmalasse autoga sisse sõitev külaline peab maksma nn. keskkonnamaksu, kuid paljud ilmselt ei teagi, et seda maksu saab maksta ka Jurmala turismikodulehel ja lisaks sellele Mobilly äpiga ja Riga Card’iga. Põhjuseks antud meeldetuletusele on linna sissesõidul vastavate automaatide juurde tekkivad sabad. Loe edasi: Delfi
Liiklussurmad vähenevad
Lätis on jäänud kõige levinumate surmapõhjuste top-3 endiseks ehk “mustas troikas” ruulivad kardiovaskulaarsed haigused, pahaloomulised kasvajad ja muud välised põhjused ehk erinevad õnnetused. Viimaste hulgas on aga liiklusõnnetussurmad juba neli aastat näidanud küll tasast, aga stabiilset langust – seda ilmselt vähemalt osaliselt tänu liikluskaameratele ja erinevatele kampaaniatele. Loe edasi: Delfi
Rootsi
Muusikainnovatsioonifestival teostab sugupoolte tasakaalu
Muusikatööstuse tulevikku arutav Stockholm Music Tech Festival kuulutas välja, et eesmärgiks on võetud sugupoolte tasakaal ehk pooled laval toimuvas osalejatest peavad olema naised. Loe edasi: The Local
Rootsi uus seksiseadus rõhub nõusolekule
Rootsis jõustuv nn. seksiseadus loob suurima uuendusena eelduse, et nö. seaduslik seksuaalakt tohib toimuda ainult mõlema osapoole poolt selge nõusoleku andmise järel. Loe edasi: The Local
IT-ala tööjõukriisis
Rootsis avaldati äsja raport, mille hinnangul vajutakse seal praeguse seisu põhjal aastaks 2022 70 000 digihigise IT-profi võrra miinusesse, kui midagi ette ei võeta ehk just sedavõrd oleks neid vaja turule juurde tuua ala ja valdkonna rahvusvahelise konkurentsivõime pinna peal püsimiseks lähiaastatel. Loe edasi: The Local
Venemaa
Venemaa võib WTO-s USA peale kaevata
Venemaa on andnud mõista, et kui USA-ga terase ja alumiiniumi tollisõjas omavahel konsulteerides mõistliku kompromissini ei jõuta, siis ollakse valmis USA poolt kehtestatu viima WTO vahekohtusse. Loe edasi: Kommersant
Venemaal start-up’lus kodune ja kodumaine harrastus
Venemaa start-up valdkond areneb peamiselt (71%) arendajate endi tasku peal ja valdavalt siseturule suunatuna. Nende poolt pakutav ehk starditav aga ei innusta suuri investoreid, sest lisaks rahvusvahelise mõõte puudumisele ei nähta ka eriti tehisintellekti ja blockchain’iga tegelemist. Loe edasi: Kommersant
Smolnõist saja milline vaade IT-kaadrite arengule
Piiteris on linnavõimud otsustanud asuda appi ettevõtlusele võitluses IT-kaadrite pärast. Nimelt on tänavuses linnaeelarves eraldatud 99,6 miljonit rubla (1,4 miljonit eurot) nende kulude katmiseks, mis valdkonna ettevõtted tööjõu hankimisel teevad tuues vastavaid uusi töötajaid mujalt sisse. Loe edasi: Kommersant