Damian “Jr. Gong” Marleyst ja oma reggae-vaimustusest räägib kunstnik, DJ ja reggae-kultuuri üks põhilisi maaletoojaid Tarrvi Laamann.
Rubriigis “Plaat, mis muutis mu elu” räägivad muusika- ja muud kultuuriinimesed neid tugevalt mõjutanud albumist.
Damian “Jr. Gong” Marley – “Welcome To Jamrock” (2005, Tuff Gong)
Miks on see album mulle nii oluline? Võib-olla sellepärast, et see on otse seotud erinevate etappidega mu elus.
1980ndad, Tallinn, Eesti, mille oli okupeerinud Nõukogude Venemaa. Sellal oli võimalik kuulata Soome raadiot. Vanem vend Toivo soovitas mul kuulata saadet “Roots-n-Culture”, mida edastas Radiomafia ja mis keskendus reggae-muusikale. Minu teadmised Jamaica rahvamuusikast reggae’st olid siis üsna piiratud nagu enamikul eestlastel. Teadsin vaid Bob Marleyt ja tema lugu “No Woman No Cry”, samuti UB40 pala “Red Red Wine”. See oligi kõik.
Soome “vaba maailma” reggae-saateid kuulates sain aru, et reggae-maailm on palju avaram ja sügavam, kui uneski ette kujutada oskasin. Sõna, Soome vennad!
1999. aastal jõudsin iseseisvast ja vabast Eestist Jamaicale (Yaad). Sain ruttu aru, et jutud selle saare “ohtlikkusest” ei ole alusetud (loll saab kirikuski peksa), aga samas on see ohtlikult mõnus koht, iga keharakuga tajud, et tahad tagasi. Reggae-kultuur tõmbab sind endasse. Muide, Jamaica on ainus saar maailmas, mille rahvamuusikat tunneb kogu maailm.
Peagi sündis Bashment FM.
2004 olin oma järjekordsel Jamaica-reisil. Astusin Kingstonis legendaarse Aquarius Recordsi plaadipoe uksest sisse. Poe avas juba 1970ndate algul Herman Chin Loy, mees, kes produtseeris muusikat sellistele nimedele nagu Dennis Brown, Augustus Pablo ja teised. Poes valitses mõnus muusikaline fluidum, rahvas jämmis, leti taga askeldasid kaks DJ-d/poodnikku, kes kruttisid
tüüpilisi Jamaica seitsmetolliseid vinüülsingleid (suure auguga, 45 RPM).
Ja siis see tuli, SEE LUGU. Midagi, mida ma polnud kunagi varem sel kujul kogenud: Ini Kamoze’i “World A Music” (1983), Sly & Robbie rütmipõhi ning Damian Marley, Bob Marley poja uustõlgendus “Welcome To Jamrock”, millele lisas omalt poolt jõu venna Stephen Marley rütmitõlgendus.
Poe reegel oli lihtne: DJ mängis pala. Kui see meeldis, tõstad käe ja plaat pandi su ette ilusasse hunnikusse. Mina mõtlesin: seda lugu tahaks kindlasti endale. Võtaks kaks… ja sõbrale ka. Ostsin kaheksa koopiat. Üks on mul siiani alles, ülejäänud seitse jagasin Eestis ja Soomes sõpradele. See lugu on ka hilisema albumi nimilugu.
2005 ilmus Damian “Jr. Gong” Marley album “Welcome To Jamrock”.
2008 kutsusin Tallinna Von Krahli Bashmentile esinema albumi avaloo “Confrontation” kaasesineja, superstaari General Levy.
2018 vestlesin Jamaical legendaarse artisti Eek-A-Mouse’iga (ta on muide ka kõva atleetvõimleja), kes koos Bounty Killeriga teeb kaasa albumi 14. loos “Khaki Suit”.
2019 esinesin DJ-setiga samal laval Eek-A-Mouse’iga.
2020 müüsin albumi vähemalt 15-kordse ostuhinnaga ühele tulihingelisele reggae-fännile.
Mul on siiani alles originaalne 2004. aasta seitsmetolline singel “Welcome To Jamrock”, mille album võitis kaks Grammy auhinda aastal 2006: parim reggae-album ja parim urban/alternative-esitus (lugu “Welcome To Jamrock”).
Soovitan kuulata – see album on muusikaajalugu. Nagu Eestis oli laulev revolutsioon, oli Jamaical reggae revolutsioon. Muusika aitas saavutada iseseisvuse ja vabaduse.
