Käes on narritapjate aeg. Võim, kes ei kannata enese üle naljategemist, on juba seest pehkinud. Me peame hoidma oma narre, sest vastasel juhul ei räägi varsti keegi enam tõtt. Kuningas peab jääma alasti, isegi kui ta ennast oranžiks värvib.
Narr, teisisõnu õuenarr, oli keskajal professionaalne meelelahutaja, tegutsedes peamiselt ülikute ja nende õukondade juures. Narri ülesandeks oli isandat ja tema külalisi lõbustada: teha nalja, tantsida, laulda ja esitada trikke. Lisaks lõbusa meeleolu loomisele oli neil sageli unikaalne positsioon ülikule nõu anda ja teda isegi kritiseerida, rüütades selle huumorisse. Ajaloost on samuti teada, et üle piiri läinud narri palgaks oli sageli surm – see võis narri tabada ka isanda tüdimise korral temast. Ametialased riskid, võiks öelda. Narri peremehel oli peaaegu täielik võim, tihti olid narrid orja staatuses, kuigi ei teinud just orjatööd.
Hannes Kuhlbach
Hannes Kuhlbach on kliiniline psühholoog. Tegusa elu jooksul on ta olnud erinevates ametites kinnisvaramaailmas, suhtekorralduses ja panganduses. “Kõiges, mida saab nimetada äriks, on sügav inimlik ja isiklik pool ning just see aspekt huvitabki mind oma tänastes tegevustes. Omades oma töös privileegi näha sügavale inimeste eludesse ja sisemaailma, äratab see ka endas varjatud tundeid ja mõtteid. Neid ongi heameel üldistatud ja põimitud kujul Edasi veergudel avatud ja mõtelda armastavale lugejale edastada." Loe artikleid (71)
