Üks inglane rääkis kunagi, et 15 aastat tagasi siia elama saabudes, tundus, et Eestlased on ebaviisakas rahvas. Sinuga ei vaevuta eriti rääkima, naeratusi pole üldse näha ja kui räägitaksegi, siis lühidalt. Ta tunnetas seda kui lahkusetust, ebasõbralikkust ja külmust teiste inimeste suhtes. See tekitas temas ebakindlust ja tunnet, et ta pole siia soovitud. Et Eestlased on nagu kinnine organisatsioon, kuhu teisi ei lasta.

„Ma ei olnud ebaviisakas – ma olen lihtsalt Eestlane!“ (Kerli Kõiv)

Kui palju te teate meie lugusid või pärimusi, mille moraaliks on midagi nagu: „oleks pidanud teisega ikka viisakas olema“ või „oleks pidanud ikka võõraga hea olema“ vms. „Nukitsamees“ tuleb pähe ja kindlasti on mõni veel, aga pigem näeb Eestlane neid kui lapsikusi või liiga siiraid lugusid. Rohkem on au sees lood sellest, kuidas (sala)kavalus, nutikus, julgus, jõud või pealehakkamine on peategelase päästnud.

Siim Pütsepp

Siim Pütsepp on viimased 18 aastat oma elus tegelenud brändide sünnitamise, tapmise ja aretamisega ehk kokkuvõtvalt lugude loomise, jutustamise ja kirjutamisega ettevõtete eesmärkide saavutamiseks. Minu deviisiks on: kui sa ei müü lugu, müüd hinda. Kusjuures see kehtib kõikides eluvaldkondades. Esivanemate juttude järgi saarlane, võroke, lätlane ja juut ehk kokkuvõttes Eestlane. Loe artikleid (5)