Merko majaseinte vahel jääb veri vemmeldama

Merko lastepäev toob tulevikutegijad ehituse juurde. Foto: Merko

Noor veri vemmeldab. Kui hästi järele mõelda, siis ei suuda tegelikult paigal püsida keegi, kelle meel on erk ja loomus selline, et kohe  t a h a k s  midagi ära teha. Mida pikem ja mitmekesisem on kogemus, seda tõhusam on tee mõttest teostuseni, aga seda suuremad on ka unistused. Mis algul utoopiline, saab kärmemalt reaalsuseks, kui lisaks võimaluste märkamisele pakub varem kogetust sündinud tarkus ka lahendust kõrvale. Õnnestumise protsent kasvab mühinal, võta vaid aastad ja lihvi oma vilumust.

Merko on Edasi paberajakirja sügisnumbri partner.

Nii ka Merkol. Mida aasta edasi, seda kergem on viia ellu ka kõige keerukamaid projekte: varasema kogemuse, õppimise ja filigraanselt paika timmitud teadmiste vundament on lihtsalt nii tugev! Aga mida aasta edasi, seda raskemaks tegelikult läheb: milline on järgmine ja järgmine väljakutse, mille puhul saavad peast, südamest ja kogu hingest insenerid oma võimed proovitulle saata? Vemmeldav veri kasvatab isu neil, kes inseneeriateel esimesi samme astuvad, seda enam aga kogenud tegijatel. Kõigil vemmeldab ja pidevalt!

Merkol on selja taga kolmkümmend viis aastat tegevust – ettevõtluse aastaid inimelu konteksti asetades tubli pool elust. Oleme ehitanud teid ja tänavaid, sildu ja viadukte, sadamaid ja tuuleparke, toonud puhta joogivee ja loonud stabiilse elektriühenduse. Oleme rajanud kümneid ja kümneid koolimaju ja haiglaid, tehaseid ja kaubanduskeskusi, kodusid ettevõtetele ja pea kaheteistkümnele tuhandele perele Eestis, Lätis, Leedus. Kuhu teha järgmine samm?

Tarkus on tunda ära, mis on hingele lähedal. Müürikive järjest eelmiste peale asetades saame tugeva seina, ent päriselu juhtub seinte ümber ja vahel. See mõte on meie hingele väga lähedal. Kohe järgmisena peale ehitamist, mis on üdini meie DNA-s.

Kodupaik, millel on väärtus

Kodu algab oluliselt kaugemalt kui uksematt ja korteriuks. Tähtis on naabruskond ja kodukant laiemalt, kodutunde leiab kodumaja lähiümbrusest ja kohtumisruumist korterite vahel. Kaval on kõigisse neisse paikadesse pikkida võimalusi, mis toovad justkui juhuslikult naabri kokku naabriga ning sütitavad ühist emotsionaalset ruumi.

Kodumajja rajatud iseteeninduslik minipood, kust omletimunad või kummikommid kiirelt kätte saab – jah, just siis, kui tuleb tuju nende järele! –, padeliväljak, raamatukapp, kogukonnapeenar ja välijõusaal maja kõrval, isegi Eesti kunstnike loodud skulptuur kodukvartali nurgal või pargiservas, mille üle vestlusse laskudes võid leida endale hea mõttekaaslase naaberkorterist – kõik see on neljast koduseinast väljaspool ja mõjutab sinu tunnetust oma kodu suhtes. See on mõtteviis, mis paneb meid Merkos aina uusi ja uusi ideid genereerima, et Merko loodud kodule lisanduks väärtust.

Hingestatud linnaruum

Ehitaja ja arendajana teame hästi, milline töö eelneb füüsilise ruumi valmimisele. Hindame kõrgelt meist varem tehtut, kuna mõistame selle hinda nii töö- kui mõttetundides, hoolsate inseneride ja kõigi nende koduste toetajate panuses. Me ei kibele üha uut looma, aina enam intrigeerib meid mõte, kuidas lisada uus kiht varasemale ja keerata senisele kvaliteedile veel üks vint peale.

Kui meil on võimalus teha midagi paremaks, siis tuleb kiusatusele järele anda ja see ära teha.

Emotsioone on raske rahasse panna ja kõike ei peagi rahas mõõtma. Igaüks võiks võimalusel aidata ümbritsevat ruumi kohendada, olgu see siis hoone, tänav, pink või midagi muud. Nii saab linnaruum helgem ja kutsuvam nii meie enda kui külaliste jaoks.

Ajalukku kirjutasid end ehitusmeistrid, kes rajasid Tallinna linnamüüri. Me ei tea neist kui inimestest suurt midagi. Küll aga saame vanalinnas ringi kõndida ja müürirajatisi imetledes mõelda, milline oli ehitamine tollal. Müürirajatistele valgustuse rajamine on vähim, mida saime teha, et nende ehitusmeistrite panus meie linnaruumi tõuseks väärikalt esile. Vanalinna tasub minna õhtupimeduses, mil pisiasjade küllus ei sega ning vanade müüride ja tornide kaasaegne valguslahendus aitab märgata vanalinna selle väärikuses ja vaikselt lugusid sosistades. Võib uidata omal käel, aga audiogiidiga marsruudid leiab ka veebilehelt vaatavanalinna.ee.

Tervis ihkab ruumi liikumiseks

Veerevale kivile sammal ei kasva. Diivanil istuv keha võib aga sammalduda küll ja tuhmub ka vaim. Iga astutud samm pikendab tervelt elatud aastate arvu. Just tervise ehitamiseks panime juba kakskümmend aastat tagasi koostöös mõttekaaslastega aluse Eesti Terviseradade võrgustikule. Enefit ja Swedbank seisavad senini koos meiega, et pakkuda kõigile eestimaalastele tasuta maailma parimat jõusaali ehk liikumisvõimalusi värskes õhus asuval 130 rajal.

Nii nagu ükski hoone ei saa valmis ise, tuleb ka oma tervise eest hoolt kanda ise. Meie saame olla abiks projekteerides ja rajades liikumisradu ehk luues võimalusi. Kõikjal üle Eesti, läbi aasta igal päeval ja kellaajal, sõltumata sellest, kuidas sulle meeldib liikuda – kodulähedane terviserada on valmis. Sinul jääb vaid tõusta diivanilt, valida sihtkoht terviserajad.ee lehelt ja tulla metsa. Tervis ootab!

Noor väärib ruumi arenguks

Iga personalijuht sulab kuuldes noore töötaja sõnu: “Olin juba varem palju head kuulnud, kuid esimese kursuse esimesel nädalal ehitustudengitele Merkost rääkinud meeste pädevus ja kirg oma töö vastu mõjusid mulle eriti inspireerivalt. Mäletan selgelt sel hetkel mõeldud mõtet, et Merkos töötada oleks ilmselt küll kõige ägedam asi üldse!”

Täpselt nii ehituse tipptegijad kasvavadki. Kogenum kolleeg ees oma tööst rääkimas ja noor tahtmas seda kõike saada. Valem on lihtne. Võta sell meistrile ligi, usalda ja inspireeri teda, lase tal särada. Nii kasvavad noorele eriala juured ja tekib julgus, mille pealt suuri tegusid teha.

Täpselt samal moel väärib võimalust ka noor artist. Kui MUBA hoone toob selle ehitanud Merko insenerile silma pisara meenutades ehituse ajast kõikvõimalikke insenertehnilisi imeasju, siis viiulikast seljas kooli poole vantsiv tulevikutäht hoopis naeratab sedasama hoonet nähes. Just seal, just nende seinte vahel algab tema võimaluste imedemaa!

Eesti Rahvusringhääling tõi 2013. aastal ekraanile “Klassikatähtede” saate – originaalne idee, professionaalne teostus. Ilmselgelt neil veri vemmeldas, kui sündis formaat, mis on aidanud hoo sisse tänastele esmaklassilistele virtuoosidele. Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia vastne laureaat viiuldaja Hans Christian Aavik innustab nii väikeseid muusikuid kui karuseid ehitajaid. Kui meie poole pöörduti, siis muidugi panime õla alla, et aidata tulevikutegijaid ehitaval saatel sel sügisel ekraanile naasta.

Minu oma ruum

Kogemusega kõigist meid ümbritsevatest kihtidest jõuame lõpuks oma kodu nelja seina vahele tagasi. Ehitaja on ladunud seinad, tark ehitaja aidanud kaasa ka linna- ja kultuuriruumi kvaliteedile nende seinte ümber… Ja siin sa siis oled, veri vemmeldamas ja aina uute tegude poole tõmbamas.

Merko inseneridel on olnud suur privileeg püstitada maamärgiks kujunenud hooneid, millest möödudes pajatatakse lastele uhkusega ehituslugusid. Merko inseneridel on olnud suur vastutus ehitada keerulisi rajatisi, mis muudavad igal päeval inimeste elu mugavamaks, toovad lähedale kauged linnad ning panevad mõtlema, kuidas ometi see või too küll valmis tehti.

Ehitaja – eriti veel see, kel on kolmkümmend viis aastat kogemust – teab, et mõistlik on ehitada üks kord. Mitte ehitada, seejärel ümber ehitada ja proovida veel kord uuesti, et äkki läheb paremini.

Projekt ja teostus peavad olema kohe algusest korralikud ning tegijad just sellised, nagu värske tudeng Merko inimesi koolis loengut pidamas näeb: pädevad ja kirega. Olgu see siis TalTechis, gümnaasiumis või kasvõi Merko oma lastepäeval meie töötajate lastele ehitusest rääkimas.

Merko maja seinte vahel jääb veri vemmeldama. Tahame veel ja tahame palju kogeda seda imemagusat tunnet, et hea plaan ees, kvaliteetne teostus järel ning nauditav tulemus kõige krooniks. Jätkame nii, et püsiks kvaliteet kõiges!

Merko on Edasi paberajakirja sügisnumbri partner. Artikli autor Kätlin Kaasik on Merko Eesti kommunikatsioonijuht.