Ljubljana, 7. märts 2017. “Mis on kõige kuulsam asi Sloveenias, mille poolest olete maailmas erilised?” Pean loengut paarikümnele Ljubljana turundusinimesele ja tegelikult ise tean õiget vastust.
- “Melania Trump!”
- “Meie külalislahkus!”
- “Ainus riik, mille nimes on sõna LOVE!”
Minu arvates õiget vastust ei tule ega tule. Olen teinud uurimistööd ja omast arust leidnud asja, mille poolest Sloveenia võiks olla maailmas ainulaadne. Nimelt kaevati 2002. aastal Ljubljana lähedalt välja maailma vanim ratas. Teadlased määrasid selle vanuseks rohkem kui 5200 aastat ja seega on tegemist vanema rattaga kui Mesopotaamiast seni leitud on.
“Te olete rahvas, mis leiutas ratta! Ratas on inimkonna leiutistest üks tähtsamaid ja maailma vanim ratas asub siinsamas Ljubljanas!”
Saalitäis rahvast on vait. Jah, midagi on nad sellest rattast kuulnud. Mitmed googeldavad ja jäävad mind uskuma. Aga minu suureks üllatuseks ei arva sloveenid oma kuulsast rattast suurt midagi. Ometi võiks see olla riigi kuulsaim vaatamisväärsus. Mitte mingi rändrahn, vaid maailma vanim ratas!
Järgmisel päeval lähen seda ilmaimet oma silmaga vaatama. Lonely Planeti reisijuht juhatab Ljubljana linnamuuseumi, kus see kuulus ratas peaks olema vaatamiseks välja pandud. Ei muuseumi fassaadil ega ka fuajees pole kuulsast rattast märkigi. Ostan 6-eurose pileti ja asun ratast otsima. Ja ei leia seda. Muuseumitöötaja sõnul olevat ratas viidud mingisse väikelinna muuseumisse ajutisele näitusele.
See ratta lugu on mind jäänud painama. Kuidas saab olla niimoodi, et maailma vanim ratas, mis võiks olla kogu riigi sümbol ja tähtsaim turismiobjekt, niimoodi maha vaikitakse? Isegi sellesama õnnetu Ljubljana Linnamuuseumi veebilehe avavaates pole ratast mainitud.
Goran, üks Sloveenia reklaamimaailmas tuntud mees, seletab asja niimoodi: “Me oleme väike rahvas ja meil on vähe enesekindlust. Seega, enne kui kogu maailmale oma saavutustest kuulutada, tahame olla ikka päriselt kindlad, et asi oleks kindel.”
Sihtkoht
Ljubljana on üks Euroopa väiksemaid pealinnu, isegi väiksem kui Tallinn. Oma feelingu poolest meenutab ta isegi rohkem Tartut. Palju üliõpilasi, jalgrattureid, rohelise veega jõgi voolab laisalt läbi kesklinna. Keset linna on mägi, mäe otsas kindlus. Kõik on väga nunnu – aga kuidagi igav. Olen Ljubljanas olnud ka talvisel pühapäevaõhtul ja tundnud ennast väga üksikuna, sest kõik on kinni ja välja surnud.
Erinevalt Eestist ei ole Sloveenia rahvas kõik pealinna kogunenud. Ljubljanas elab vaid 13% rahvastikust ja tegelikult peituvad Sloveenia suurimad pärlid hoopis mujal. Vähe on maailmas riike, kus nii väikesele territooriumile (Eesti territooriumist poole väiksem!) mahuvad lumised Alpi mäetipud (Triglav, 2864 m), viinamäed, hiigelsuured koopad (Postojna) ja isegi lühike jupp Vahemere rannikut. Ideaalne koht, kus oma pensionipõlve veeta! Kui just igavust ei pelga.
Praktiline info:
- Hotell: Austria Trend Hotel. Viisakas, aga igav hotell äärelinnas. Fuajees on nimekiri kuulsustest, kes on siin peatunud (muuhulgas ka Steven Seagal). Hinnaklass ca 100 €/öö.
- Hostel Celica. Endisesse vanglasse ehitatud hostel, kus ööbida saab trellitatud uste ja akendega kongides. Hinnaklass: 40-60 €/öö.
- Lennud: Ljubljanasse on suhteliselt kallis lennata (kuigi variante on nii läbi Helsinki, Frankfurdi, Brüsseli ja isegi Istanbuli). Ma olen tavaliselt maksnud ca 300 € edasi-tagasi pileti eest.
Mida koha peal teha?
- Kuulsat ratast saab näha Ljubljana Linnamuuseumis
- Ljubljanast tunnikese autosõidu kaugusel asub imekaunis Bledi järv
- Või siis maailmakuulsad Postojna koopad
Mida suveniiriks kaasa osta?
***
Reisitähestiku teekond punktist A punkti Y:
- A – Accra, Ghana
- B – Botswana, Kalahari kõrb
- L – Ljubljana, Sloveenia
Hando Sinisalu on korraldanud konverentse rohkem kui 30-s riigis ja turistina külastanud umbes 70 riiki. “Reisitähestik” on tema reisimuljete sari Edasis. Lood ei ilmu alfabeetilises järjekorras, aga aasta jooksul saab kaetud kogu tähestik A-st kuni Y-ni. Mõnel juhul mahub tähestiku tähe alla linn, vahel riik, aga vahel ka mõni linnaosa, tänav või lennufirma. Kõiki lugusid ühendab meeleolu – siit ei tasu otsida klassikalisi reisinõuandeid või fakte. Pigem püüab Hando edasi anda kindla kohaga seotud meelolu, tundeid, kohtumisi inimestega ja seiklusi.
