Kui britid leiutaksid siesta, sünniks see tõenäoliselt Regent’si kanali kaldal – caffè latte ühes käes, teine käsi pardile friikartulit ulatamas. See on London, mis ei vali teed Tate Modernisse ega West Endi, vaid libiseb mööda vett nagu vananev, ent veetlev näitleja, kes teab, et parimad ja täiesti kompleksivabad stseenid kuuluvad kõrvalrollis olevatele tegelastele.
Selles kanalis on peidus mingi absurdne rahu.