“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.
Soome
Palgatud välistööjõu Soome eluoluga kurssiviimine on tööandja asi
Kui Soomes toetab riik sisserändavaid töötuid erineval moel, siis töö pärast sinna kolivate kohaliku eluga kurssiviimine on tööandja mure. Näiteks Kajaanis tegutsev arvutimängufirma, kus on töötajaid 14 erinevast riigist, koostas selleks poeskäimise käsiraamatu ja kutsus kokku abikaasade klubi. Loe edasi…
Soome vähendas elamislubade andmist
Eelmisel aastal anti Soomes 33674 esmakordset elamisluba või vastav Soomes viibimine registreeriti. See on 6000 isiku võrra vähem, kui 2016. aastal. Loe edasi…
Suvekumm käib ka suuseksi kohta
Soomes lükati taas käima igasuvine suvekummikampaania, kuid sedapuhku selle vahega, et eraldi rõhutatakse nüüd ka kummi kasutamise vajadust suuseksigi puhul. Loe edasi…
Läti
Läti Kaasaegse Kunsti Muuseumi projekt jätkab ponnistamist
Läti Kaasaegse Kunsti Muuseumi fond andis teada, et kuigi seni kogutud vahendeid hallanud ABLV Bank pandi rahapesu pärast kinni, jätkatakse projektiga. Kui seni on projekti investeeritud 3,5 miljonit eurot, siis tänavu on plaanis veel 1 miljon kulutada ehitusdokumentatsiooni koostamise lõpetamiseks ja kooskõlastamiseks. Loe edasi…
Lätis plaan asutada nõukogude aega uuriv riiklik teadusasutus
Seni Läti NSV-aegseid KGB dokumente uurinud komisjon tegi ettepaneku muuta nende töö sisu ja vorm riigi poolt finantseeritavaks Rahvusliku Mälu instituudiks, mis tegeleks nõukogude perioodi teadusliku uurimisega. Loe edasi…
Lätis käidi võltsuudisena välja … totaalne mobilisatsioon
Mai keskel läksid mitmed kollased lätikeelsed netiportaalid õnge võltsuudise peale, mis väitis ei rohkem ega vähem, kui et Lätis kutsutakse relvajõududesse järgmisel aastal kõiki 18-46 aastaseid. Loe edasi…
Rootsi
Politseitöö muutumas Rootsis popimaks
Tänavusuvise uute politseinikukandidaatide vastuvõtu raames anti sisse rekordarv avaldusi ehk 9594. Suures joones pooled kutsuti katsetele ja lähematel päevadel purustatakse järgmine rekord ehk 791 katsetel käinut saavad teate, et nad on neist politseiniku tegevasse koolitusse sisse saanud. Näiteks 2016 talvel oli vastavaid koolitustsükli kohti 300 ja nüüdseks on vastavat mahtu olnud vaja paisutada 800-ni. Loe edasi…
Rootsis kristlikus kirikus ei käida?
Värske telefoniküsitlusuuring andis tulemuseks, et ainult 9% Rootsi elanikest väidab kristlikus kirikus käivat. Soome oli sama näitajaga ja Taani ainult 1% suurema osakaaluga – seega on tegemist Põhjala fenomeniga. Samas andis 42% Rootsi elanikest teada, et nad ei ole mingi religiooniga seotud. Loe edasi…
Stockholmi kasv võtab murelikukstegevaid mastaape
Stockholmi kiire kasv globaalseks cityks saamise suunas on hakanud kohalikke murelikuks muutma, sest kaheldakse, kas linn ikka oma senise rohelise ilme ja hubase iseloomu nii säilitab. Kraanad on Euroopa kiireimini kasvava pealinna silmapiiri täitnud ja 2030. aastaks on plaanis rajada 140000 uut elamispinda lisaks praegusele 470000-le. Sellega kaasneb aga ka metrooliinide pikendamine 20km ja 10 uue jaama võrra, 350 uut kooli, 18 spordiväljakut, 850 poodi, 530 toitlustusettevütet, 21 muuseumit ja 110 supermarketit. Loe edasi…
Venemaa
Jalka-MM toob lausa uue liiklusmärgi
Seoses jalgpalli-MM’i toimumisega Venemaal kehtestati juuni algusest MM-i lõpuni täiesti uus liiklusmärk. Märgil on kujutatud punast ehk keelavat ringi, mille sees on autobuss – seega keelab märk vastavatesse kohtadesse sissesõidu autobussidele. Loe edasi…
“Põrguratas” Piiteri südamesse
Piiterisse planeeritakse linna keskel otse Neeva kaldale püstitada 170 m kõrgune ilma- ehk vaateratas. Seni on 9,5 miljardi rubla suuruse investeeringu taga olev ettevõte saladus, kuid linna vastavad ametkonnad juba tegelevad erinevate võimalike asukohtade leidmise ja ka seadusandluses vajalike muudatuste tegemise ettevalmistamisega. Peterburi linna vaadete pärast mureliku rahva suus on projekt aga saanud juba “põrguratta” tiitli. Loe edasi…
Krimmi sillal esimene liiklusõnnetus
Krimmi sillal saadi äsja kirja ka esimene liiklusõnnetus, kui sõiduauto ei järginud pikivahet ja sõitis nii autobussile tagant sisse. Silla avamisest peale on lisaks kiiruse ületamisele ja sõiduradade vahel sõelumisele valmistanud suurt peavalu sõiduautojuhtide akuutne endli-tegemise kiim, mida mõistagi rahuldatakse liikuvas autos roolis olles. Loe edasi…