Vältimaks hävingut, on liitlastel vaja plaani, mis ei toetu vaid meelitustele ja järeleandmistele.
USA on aastakümneid abistanud oma liitlasi ja heidutanud vaenlasi. Nüüd on see vankumatus kõikuma löönud, sest Donald Trump on liitlastega karmikäelisem ja valmis tegema vastastega koostööd. Trumpi administratsioon külmutas 3. märtsil kogu abi Ukrainale ja taastas selle alles siis, kui Kiiev põhimõtteliselt leppis kolmekümnepäevase vaherahuga. Pole veel selge, kui tugevat survet avaldab Valge Maja Vladimir Putinile, et too rahuga nõustuks. Samal päeval kehtestas Trump Kanadale lühikeseks ajaks uued tollimaksud. Kanada värske peaminister Mark Carney hoiatas, et näljane Ameerika jahib Kanada veevarusid, maad ja riiki. Ka Aasia pole jäänud puutumata. President Trump seadis kahtluse alla, kui kasulik on USA-le Jaapaniga sõlmitud kaitseleping, mille allkirjastas 1960. aastal president Eisenhower. Liitlased üle maailma on mures, et Ameerika esikohale seadmine tähendab teiste tagaplaanile jätmist.