Võtkem korraks aega ja mõelgem, kui palju me, täiskasvanud, igapäevaselt rahatarkust (oma) lastele edasi anname? Rahatarkust tuleks edasi pärandada nagu muudki vara.
Rahaga kokkupuutumine algab maast madalast ning seda tuleb uksest-aknast. Sellega puututakse kokku väga erinevates situatsioonides – toidupoes kommileti ääres, kodus teleri ees. „Uus seade vaid 9,90 eurot kuus, piiramatu kasutus esimesed kuus kuud.“ „Parima tootlusega pensionifond*“. Kuidas reageerib neile reklaamidele täiskasvanu, aga kuidas viieaastane? Oleme finantsasjadega õppinud toime tulema. Elame vabal maal, teeme tööd, teenime raha, ostame asju ja ajame äri. Kas oleme ka head juhid ja teenäitajad oma lastele?
Seeme mulda lapsepõlvekodus
Kujutame ette tänapäeva perekonda. Pea igal 10-aastasel on nutiseade, millega saab erinevaid äppe tellida, enamikul viipekaardiga pangakonto ja keskkoolilõpus on lapsed silmitsi pensionifondi valimisega. Kuidas me lapsi teadlikult finantsküsimustes abistada saame? Praktika peaks algama kodust. Me ei saa arvata, et kogu “töö” teeb ära kool. Kool on kindlasti väga oluline, kuid veelgi olulisem on eeskuju, kes sööb samas lauas hommikueinet ja on pädev tegema suuri otsuseid oma ametipostil, võib-olla isegi nõustab teisi oma igapäevases töös.
Alustada võiks algusest. Ei pea kohe pühendama lapsi järelmaksulepingu tingimustesse ega pensionifondi investeerimisstrateegiasse. Esimene ja kõige lihtsam võimalus lapse finantsteadmiste arendamisel on alustada selgitamist pere tuludest ja kuludest. Nii saab samm-sammult selgemaks igapäevane rahaliikumine, mõistetakse, kust tuleb taskuraha jne.
Hea juht tööl, aga kodus?
Teine võimalus on oma oskusi edasi anda töö kaudu: mõelge, kui palju olete te oma lapsi pühendanud tööteemadesse. Kas nad teavad, mis tööd te teete ja milliseid finantsotsuseid iga päev langetate? See on oluline mõttekoht, sest lapsed tunnevad huvi oma vanemate töö vastu. Kui see köidab tähelepanu ja paneb rahaasjadele mõtlema, siis on väga hea algus tehtud. E-poe omanik, ettevõtte juht või tippspetsialist – meil kõigil on edasi anda teadmisi, kuidas tuleviku ootuses paremaid finantsotsuseid teha. Võtke lapsed kasvõi mõnikord tööle kaasa, et tutvustada neile oma tegemisi. Jagage oma edulugusid, aga ka läbikukkumisi, millest omakorda õppida. Mõlemad on tarkuse kogumiseks olulised.
Tulevikku tehakse täna
Need head või vead valmistavad noori iseseisvaks eluks ette. Kujutame end korra peagi täisealiseks saaja kingadesse. Võrreldes enda kooliajaga, on tänastel noortel ilmselt valikuid, võimalusi ja otsustuskohti tunduvalt rohkem. Tänane noor seisab silmitsi mitme olulise finantsotsustega. Üks nendest puudutab kindlasti edasisi haridustee valikuid. Kuidas on mõistlikum ülikooli minnes majanduslikult toime tulla, kas võtta õppelaenu või mitte? Millist tuge saavad siin pakkuda vanemad või kas soovitakse kõike iseseisvalt saavutada? Millise raha eest soetada koolitööks vajalik sülearvuti või mobiiltelefon – millised on kohustused näiteks järelmaksuga toote ostmisel?
Karjäärivalikuid tehes kaasneb esimese töökohaga kohustusliku II pensionisamba valimine, mis paljudele tuleb ootamatult. Seda seetõttu, et teadlikkus on väike ja sel hetkel ei osata veel nii kaugele tulevikule mõelda. Esimest kodu soetades tuleb valida laenupakkumiste vahel ja mõista, et see võib küll olla ühe unistuse täitumine, kuid seob noore inimese rahalise kohustusega tihti vähemalt paarikümneks aastaks.
Kõik need eespool nimetatud tegevused mõjutavad lapse tulevikku. Võib ju mõelda, et aega on küll. Aga tegelikult? Mis on järgmine finantsotsus, mille laps (oma peas) teeb? Tunnistagem, et ega me väga hästi seda ette ei näe.
Tööriistad nende otsuste tegemiseks aga antakse kätte üha varem – enne, kui nad neid kasutada oskavad. Click’n’buy! Seega aega ootamisele kulutada ei maksa. Kasutagem seda hoopis eeskujuks olemisele ja kogemuste jagamisele.
Martin Rajasalu
Martin Rajasalu on Luminor Pensions Estonia AS juhatuse liige ja kahe lapse isa. Loe artikleid (3)
