Igor Kaasik: teeme koolidest õnnepaleed. Kooliõpetaja kolumn

Kole on varsti juba nelikümmend aastat töötada kohas, mis meie lapsi õnnetuks teeb, ja olla üheks selle põhjuseks. Sest nii ju on: eesti koolilapsed on stressis ja õnnetud ning peamiselt just kooli ja seega ka õpetajate tõttu. Teame seda ajakirjandusest ja kommentaaridest, kui jutuks tuleb õpetajate järjekordne palgatõus.

Koolis näen siiski igasuguseid lapsi: õnnelikke ja õnnetuid, energilisi ja väsinuid ning ükski laps ei ole kogu aeg õnnetu või õnnelik. Ajakirjanduses annavad ikkagi tooni need õnnetumad, solvunud ja kurnatud. Selline on ajakirjanduse valik, aga võibolla isegi mitte ajakirjanduse, vaid inimeste tähelepanu valik. Head lood lihtsalt ei jõua teadvusesse ega jää mällu avalikku arvamust kujundama. 

Täiesti on meelest läinud 2015. aasta PISA üks tulemusi, et Eesti lapsed polegi nii õnnetud, et “oleme nende riikide hulgas, kellel on head õpitulemused ja ka hea rahulolu. Ei tule tulemused õnnetunde arvelt”, nagu ütles Mailis Reps PISA tulemusi tutvustaval pressikonverentsil. Kuidas ei tulegi õnnetunde arvelt? Hoopis midagi muud, kui meile on räägitud ja näitavad küsitlused, mida aetakse segi tõsiseltvõetavate sotsiaalteaduslike uurimustega. Hetkeks tõusis avalikkuse käsi nõutult kukalt sügama, aga kohe lasti vana laul jälle lahti: lapsed on väsinud ja õnnetud, kool on raske, hindamine ja eksamid tekitavad stressi.

Igor Kaasik

Igor Kaasik on eesti keele ja kirjanduse õpetaja varsti juba 40 aastat. Alates 2016. aastast on tal ka õigus õpetada matemaatikat põhikoolis. Kooli kõrvalt on ta 24 aastat tegev ettevõtluses raamatute kirjastajana. Kord kuus kirjutab ta Edasile koolielust nii nagu see klassi eest välja paistab. Loe artikleid (22)