Mõtteid esinemistest gümnasistidele.
Ettevõtja Tiit Kuuli tuletas hiljuti meelde etenduskunstide näitel ühe tabava kujundi, tegemaks vahet professionaalil ja amatööril – nimelt professionaali on väga raske saada lavale, amatööri seevastu on väga raske saada lavalt ära. Selles mõttes on teatavat universaalsust, mida annab laiendada ka muudele elualadele. Viibides pidevalt online-maailmas, kus kõik tahavad demonstreerida oma tugevusi ning – inimlikult ja arusaadavalt – ka varjata iga hinnaga oma puudusi, on järjest keerulisem eraldada mürast signaali ehk eristada professionaali amatöörist. See, mida LinkedIn on ettevõtjatele, on Twitter (kuidagi ei taha kasutada seltsimees Muski lemmiknime X) poliitikutele. Eheduse ja siiruse puudulikkus on sirgeks triigitud poliitkorrektsusega ja seda ka olukorras, kus selleks vajadus puudub. Mõistmaks, kes on professionaal ning kes seda pelgalt imiteerib, nõuab tänasel tehisaru ajastul rohkem süvenemist kui iial varem.