Psühholoogina saan ja püüan mõista inimesi, kes tahavad iga hinna eest lavale. Kui just peab oma sisemise lava välismaailma projitseerima, selle avalikkusesse kandma, siis võiks ja peaks igaüks meist enne esitama endale kolm küsimust.
Vaata, vaata, vaata mind, laulis pilapopi-ikoon Bläck Rokit aastakümnete eest. Selle loo totralt tuttav sõnum ja kleepuv biit meenub taas, kui vaatan lavale, kuhu ikka trügitakse. Samas, kes meist ei tahaks kasvõi 15 sekundiks ennast elu peategelasena tunda, ausalt? Nartsissism, mis tundub taas olevat nn mainstream-psühholoogia edetabelites kõrgele kohale tõusnud, on umbes nagu vererõhk. Kõigil on see olemas, lausa peabki olema. Liiga palju või liiga vähe tähendab aga kõrvakallet, mis võib isegi häirida. Piir on nagu ikka, arbitraarne. Ning ega siis kogu nartsissismi spekter ei tähenda kurja, kaasinimest ärakasutavat, enesekeskset suhestumatust ning murtud südameid.
Hannes Kuhlbach
Hannes Kuhlbach on kliiniline psühholoog. Tegusa elu jooksul on ta olnud erinevates ametites kinnisvaramaailmas, suhtekorralduses ja panganduses. “Kõiges, mida saab nimetada äriks, on sügav inimlik ja isiklik pool ning just see aspekt huvitabki mind oma tänastes tegevustes. Omades oma töös privileegi näha sügavale inimeste eludesse ja sisemaailma, äratab see ka endas varjatud tundeid ja mõtteid. Neid ongi heameel üldistatud ja põimitud kujul Edasi veergudel avatud ja mõtelda armastavale lugejale edastada." Loe artikleid (69)
