Jõulud on aeg, mil mõeldakse lahkunud lähedastele, käiakse nende haudadel, süüdatakse küünal. Mõeldakse esivanematele, kelle eluolu veel teatakse ja kelle saatusele osatakse kaasa tunda. Kas vähemasti sama pikka kaasatundmise lugu võiks täheldada ka tulevaste põlvede suhtes?
Meie usalduse ja kaastunde aiad ulatuvad läbi aja ja ruumi. Samamoodi nagu tunneme suuremat osadust ja tähendust oma lähimate sugulaste puhul, tunnetame tugevamat seotust ka lähemal toimuvate sündmustega. Kui kaugel aset leidvad sündmused meid puudutavad? Mida kaugemal toimub traagiline sündmus, seda ulatuslikum see peaks olema, et pälviks meie kaastunnet. Rõõmu pakkuvad, positiivsed sündmused peavad ületama tunduvalt kõrgema lävendi, pälvimaks tähelepanu.